Riisalo Nortali panuses personaalsesse riiki huvide konflikti ohtu ei näe | Eesti

Tallinna Ülikooli doktorant Riisalo Nortal leiab, et tema era- ja huvitegevus ei ohusta tema objektiivsust avaliku teenistuse raames. Ta väidab, et Eesti riigis valitsev isiklik huvide konflikt ei ole probleem, kui on olemas piisavad kontroll- ja läbipaistvusmeetmed. Nortal toob välja, et tema panus isiklikesse huvidesse ei mõjuta tema võimet olla erapooletu ning tegutseda riigi huvides. See arutelu on oluline Eesti ühiskonna jaoks, kuna see puudutab ausust, läbipaistvust ja demokraatiat.

Esmaspäeval esines majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud personaalse riigi visiooni tutvustamise üritusel Nortali esindaja Andres Raieste, kes kuulub ka erakonda Eesti 200. Nortali juht on Priit Alamäe, kes on olnud personaalse riigi idee üheks autoriks, aga ka üks erakonna Eesti 200 asutajatest. ERR küsis Tiit Riisalolt, milline on Nortali roll personaalse riigi arendamisel.

“Kogu seda protsessi oleme me nii selles konkreetses asjas kui ka üleüldisemalt Eesti tehnoloogia arengutes teinud alati koos erasektoriga. See on üks meie tugevusi juba 1990-ndate lõpust, kui me hakkasime digiriiki ehitama. Ja loomulikult me seda traditsiooni säilitame. Ja täpselt sama printsiibi järgi tehti ka seda dokumenti (personaalriigi valget raamatut – toim.). Ei ole mõtet kuskil ministeeriumite kabinettides seda pastakast välja imeda, vaid kui meil on praktikud, siis eelkõige tuleks konsulteerida nendega,” kommenteeris Riisalo ERR-ile.

“Kui me räägime koostööst erasektoriga, siis rõõm on tõdeda, et Eestis on aastatega tekkinud väga tugevad erialaorganisatsioonid. Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooniettevõtete Liit on nendest üks tugevamaid. On personaalne riik, aga ka muid arenguid, mis me läbi arutame. Näiteks töös on e-identiteedi valge raamat. Meil on lõppjärgus AI andmemajanduse raamat. Loomulikult me räägime neid dokumente nendega läbi ja panustavad need ettevõtted, kellel on vastav ekspertiis olemas. Ja mis seal salata, Nortal on Eesti üks juhtivaid digimajanduse ettevõtteid. Ja loomulikult on just personaliseeritud riikide ehitamise projektides neil laialdane rahvusvaheline kogemus ja me oleme väga tänulikud, et need inimesed leidsid selle aja ja võimaluse sellesse töösse panustada, kuhu on panustanud veel teisi ettevõtteid, terve hulk riigiasutusi ja loomulikult Eesti riigi süsteemis olevad IT-majad. See on selline kollektiivne looming, see dokument on nii-öelda open source ehk avalikuks kasutamiseks,” rääkis Riisalo.

“Pole mingi saladus, et Nortal on väga kompetentne, nagu ka näiteks AS Cybernetica ja paljud teised, kes seal kaasa lõid,” lisas ta.

Kuidas Nortal personaalsesse riiki panustas?

ERR küsis, kuidas täpsemalt Nortal personaalse riigi programmi panustas.

“Antud juhul lähtus see nii Eesti 200 kui ka ministri visioonist. Me sõnastame lähteülesande, kust me hakkame liikuma, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tekib inimene või inimesed, kes on siis selle projekti juhid ja nemad hakkavad siis järjest kaasama pädevaid asutusi ja ka pädevaid eraettevõtjaid ja nii ta tekkiski,” selgitas Riisalo.

Küsimusele, kas Nortali panuses võib olla huvide konflikti oht, vastas Riisalo eitavalt.

“Ma ei näe absoluutselt mitte mingit huvide konflikti siin. Kui me räägime sellest, et inimesed oma vabast ajast panustavad oma teadmiste piires. Eesti 200-sse kuulub ka teisi ettevõtjaid. Nad töötavad erinevates ettevõtetes. Tahes-tahtmata on mõnedel nendest ka riigiga puutumus. Ma isiklikult ei näe siin mitte mingit probleemi,” ütles Riisalo.

“Ma saan aru, millele te viitate. Minu arust on see kontekst negatiivne ja ebaõiglane. Üks kontekst on see, et kõikidesse nendesse projektidesse ei kaasata ühte spetsiifilist ettevõtet. Võib-olla mõnikord ka neid, kui on mingi väga spetsiifiline teadmine. Kui me räägime e-identiteedist ja krüptomatemaatikast ja me tahame, et Eesti vastav süsteem saaks olema tulevikukindlalt üles ehitatud, siis meil ei ole palju valikuid – me läheme räägime aktsiaseltsiga Cybernetica, sest neil on need teadmised olemas. Hoopis teine teema on see, et kui Eesti riik hakkab sellist lahendust tellima, siis loomulikult tehakse seda läbi hangete. Ja minu arusaamist mööda töötab Eestis hangete süsteem väga hästi ja on läbipaistev,” lausus Riisalo.

Riisalo rääkis, et kui keegi infotehnoloogia ja kommunikatsiooniettevõtete liidust näeks, et tekitatakse kuidagi ühele või teisele ettevõttele konkurentsieelist, siis antaks sellest märku.

“Meil on samas valdkonnas veel ettevõtteid, tegutsetakse rahvusvaheliselt. Aga paljud neist ei ole nii suured ja sellest tulenevalt on neil ka vähem aega panustada. Kui on mingisugune kahtlustus, mis on minu arust täiesti kohatu, et see kuidagi loob kellelegi mingisuguseid rahalisi eeliseid, siis seda projekti juhib Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Nemad on need, kes tegelikult seda realiseerivad,
teevad neid arendusi ja vastavalt vajadusele kuulutavad välja hankeid. Suuremad neist on avatud üle terve Euroopa. Kellelegi siin mingisuguse konkurentsieelise andmisest minu arvates rääkida ei saa,” lisas ta.

Personaalne riik oli üks Eesti 200 valimislubadustest, mis jõudis ka koalitsioonileppesse. Personaalne riigi ellu viimiseks läheb vaja 200 miljonit eurot, mille riik võiks Eesti 200 hinnangul laenata.

Riisalo: osadele tuleb personaalset riiki rohkem selgitada

Ideed arutati põgusalt valitsuskoalitsioonis eelmisel nädalal riigi eelarvestrateegia arutelul. Koalitsioonipartnerid suhtuvad seni personaalse riigi algatusse ettevaatlikult. Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Erkki Keldo sõnul on idee veel toores ning ta soovib näha täpsemat plaani. Eesti 200 teine koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Erakond on samuti skeptiline. Parteijuht Lauri Läänemetsa sõnul oleks Eestis vaja esmajoones investeerida haridusse, tervishoidu ja energeetikasse ning alles siis võiks kaaluda täiendavaid investeeringuid IT-süsteemidesse.

Tiit Riisalo tõdes, et ka valitsuskoalitsioonis tuleb teha veel selgitustööd. “See on väga suur osa sellest tööst, tuleb teha selgitustööd. On inimesi, kes saavad sellest üsna lihtsalt aru, millise perspektiivi see meile tegelikult avab, osadele tuleb nagu rohkem selgitada,” ütles Riisalo.

Riisalo rääkis, et 30. jaanuaril tutvustas Eesti 200 koalitsioonipartneritele oma esialgseid vaateid. “Meie jaoks oli see tegelikult mõnes mõttes riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste protsessi algus. Ja see on minu arvates väga hea, sest mäletatavasti eelmisel aastal tehti seda tohutu kiirustamisega, loetud päevadega, kui ei olnud võimalik asju rahulikult läbi arvutada, läbi arutada, läbi kaaluda. Nüüd on meil selleks pool aastat ja me oleme lauale pannud esimese visiooni, aga läbimõeldud visiooni, et kuidas me seda ehitame ja mis võiks olla selle hind,” lausus Riisalo.

Ta rääkis, et suvel tuleb Eesti 200 juba väga läbimõeldud ja arvutatud plaanidega, mis selgitavad, milleks personaalne riik vajalik on, millise võidu see annab erinevates valdkondades ja mis põhjendab seda võimalikku investeeringut.

ERR küsis ka Nortali juhilt Priit Alamäelt, milline on Nortali roll personaalse riigi arendamisel ja kas ta näeb Nortali osalemisel võimalikku huvide konflikti ohtu.

Priit Alamäe kommentaar:

“Äripäev avaldas 7. detsembril 2015 Nortali juhi ja Isamaa ja Res Publica Liidu liikme Priit Alamäe essee “Personaliseeritud riik – teeme ta kiiremaks”, mis järgmise aasta märtsis kuulutati ka Äripäeva esseekonkrusi võitjaks. Olin siis ja olen ka praegu veendumusel, et Eesti riigi digimaine on nii meie majanduse kui ka välispoliitika jaoks kulla väärtusega ja seda tuleb hoida ja arendada.

Kuna Eesti oli oma digiarengus tollel ajal maailmas teistest ees, siis oli meil võimalik kindlas keeles rääkida asjadest, millest muu maailm veel isegi unistada ei julgenud. Viimase 10 aastaga on ka muu maailm hakanud oma digiarengus meile järele jõudma ja needsamad mõtted, mis 2015 detsembris sai avaldatud, on nüüdseks erinevas kastmes jõudnud ka OECD ja näiteks Gartneri poolt propageeritavate megatrendide hulka (Post-Digital Government, Human-Centered Design, Insight-Driven Decisions).

Me tegeleme e-valitsemise projektidega üle maailma ja oleme alati üritanud globaalset parimat praktikat ka Eestis levitada, sest parimatelt tuleb alati õppida ja tänaseks, kuigi Eesti on maailmas selge liider, on ka meil juba piisavalt tekkinud õppimiskohti. Mul on siiralt hea meel ja uhke tunne, et ka osad minu poolt 2015. aastal välja käidud mõtted on jõudnud MKM poolt avaldatud valgesse paberisse, mille koostamisse on lisaks MKM-i ekspertidele oma panuse andnud ka Riigi Infosüsteemide Amet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Päästeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tartu Ülikool, AS Cybernetica, AS Nortal, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Välisministeerium, Kliimaministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Valdade ja Linnade Liit.

Tegemist on väga ambitsioonika ja laiapõhjalise initsiatiiviga, mida tuleb ainult tervitada. Eestil on täna meie olemasolevale tehnoloogilisele ja seadusandlikule infrastruktuurile maailmas ainulaadne võimalus ja võimekus teha järgmine samm digiarengus ja kindlustada ka järgmiseks kümneks aastaks meie positsioon globaalse digiliidrina. Ja see on lisaks sellele väärtusele, mida head teenused ja efektiivne riigikorraldus annab Eestile kui elu- ja ärikeskkonnale.

Vaatasin ka ise eile esitlust üle interneti ja seal öeldi välja, et see valge paber on nüüd vabavara ja kõik on oodatud sinna oma ideede ja konstruktiivse kriitikaga panustama, et tekiks versioonid 2.0, 3.0 ja loodetavasti ka 10.0 ja sealsed head mõtted ka ellu viidaks.

Eelmisel aastal käis E-Estonia Showroomis 6000 külalist meie digiühiskonnaga tutvumas ja ma usun, et see valges paberis välja toodud visioon annab suures osas vastuse küsimusele “miks peaks rahvusvahelised delegatsioonid 10 aasta pärast Eestisse tulema?”.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Riisalo ja Nortali seisukohad personaalsesse riiki ja huvide konflikti ohu puudumisse annavad olulise panuse aruteludesse Eesti poliitilises sfääris. Nende seisukohad toovad esile olulisi küsimusi riigi korralduse ja poliitilise süsteemi kohta ning pakuvad uusi vaatenurki probleemidele, mis mõjutavad Eesti ühiskonda ja poliitikat tervikuna. On oluline jätkata arutelusid ja analüüsida nende seisukohti, et leida parimad lahendused Eesti ühiskonna arenguks ja paremaks tulevikuks.