Riik plaanib 85 miljoni euro abil tehisintellekti Eesti ellu juurutada | Majandus

2251527he0d6t24

Tere tulemast Eestisse, kus tehisintellekti arendamine on saanud riigi tähelepanu keskpunktiks. Eesti valitsus plaanib investeerida 85 miljonit eurot tehisintellekti juurutamisse, et luua uuenduslikke lahendusi majanduse ja ühiskonna jaoks. See kavandatud investeering näitab selgelt Eesti pühendumust tehnoloogia arengule ning sooviga saavutada innovatsiooni ja konkurentsivõime uus tasand. See samm tõotab muuta Eesti juhtivaks tehisintellekti arenduse keskuseks Euroopas. Astuge sisse ja olge osa sellest põnevas teekonnast tehisintellekti maailmas!

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valminud tegevusplaani järgi peaks Eesti jõudma 2030. aastaks ühiskonnani, kus tehisintellektil põhinevaid lahendusi kasutataks laialdaselt nii avalikus kui erasektoris. Eelolevail aastail peaks riik selleks plaani kohaselt kulutama 85 miljonit eurot.

Andmete ja tehisintellekti valge raamat seab eesmärgid aastateks 2024-2030 ja koosneb hulgast ideedest, mida autorid üritavad sõna “kratt” kasutamise abil inimlähedasemaks muuta. Näiteks on juttu nii “krativäelisest riigist ja ühiskonnast” kui ka “kratijuppidest” ehk tehisintellektil põhinevate rakenduste vabavaralistest aluskomponentidest. Tegu pole siiski lõpliku dokumendiga, vaid ministeerium ootab sellele veel tagasisidet.

Majandusminister Tiit Riisalo, kes on viimasel ajal promonud Eesti 200 personaalse riigi ideed, milleks riik võiks tema hinnangul paarsada miljonit eurot laenu võtta, ütles ka tehisintellekti valdkonna arenduse kohta, et tugev andmemajandus on eelduseks personaalse riigi arendamisele, aitab vähendada bürokraatiat ja raha kokku hoida.

Valge raamat toob visioonina välja, et Eestist saaks andmete väärindamise ja targa kasutamise kaudu juhtiva andmemajanduse ja avaliku halduse kvaliteediga riik.

Selleks on vaja panustada valdkondadesse nagu andmepõhine riigikorraldus ja majandus, krativäeline riik ja ühiskond ning usaldusväärne ja inimeskne tehisintellekt ja andmekorraldus. Krativäelisust defineerib dokument kui aktiivselt ja tõhusalt tehisintellekti oma valitsemis-, majandus- ja ühiskonnastruktuurides rakendavat ühiskonda või riiki.

Lisaks näeb valge raamat ette, et aastaks 2030 peaks riigis toimima andmemajandus sellisel viisil, et avaliku ja erasektori organisatsioonidel oleks võimalik oma andmeid müüa, vahetada ja taaskasutada.

Loe rohkem:  Eesti Gaas langetab aprillist veelgi gaasi hinda | Majandus

Selleks koostatakse kõigis avaliku sektori organisatsioonides pikaajaline andmete ja tehisintellektistrateegia ja tegevuskavad ning tagatakse, et nende rakendamiseks oleks ka raha.

Kodanike halduskoormus peaks 2030. aastal olema 2023. aastaga võrreldes 70 protsenti väiksem. Vähenemine tuleks sellest, et andmeid, mida inimeselt küsitakse ühe korra, saaks kasutada mitu korda. Tulemuse saavutamiseks pandaks ametisse riigi andmearhitekt, kes terviklikult avaliku sektori andmevara juhiks.

Teadus- ja arendustegevuses ning hariduses on eesmärk integreerida andmekorralduse õpe alates põhikoolist kuni kõrghariduseni kõigisse haridusastmetesse. Selle nimel näeb dokument ette andmeteaduse ja -halduse laiendamist kutseõppes, kõrghariduses, aga ka täiendõppes.

Dokument käsitleb ka reaalmajandust ja toob välja, et aastaks 2030 peaks riik küsima ettevõtjatelt andmeid vaid ühe korra ja taaskasutama neid turvaliselt ja andmeomanikule jälitatavalt. Suhtlus riigi ja ettevõtjate vahel peaks toimima automaatselt ja vähekoormavalt.

Tulemuste saavutamiseks näeb valge raamat ette muu hulgas kesksete andmepõhiste tööriistade loomise, kasutades selleks riigi kogutud andmeid. Näitena toob dokument välja kestlikkuse tööriista ja elujõulisuse tööriista.

Krativäelise riigi ja ühiskonna peatükis toob dokument välja sihi, et avaliku sektoriga saaks kõik asjad aetud tehisintellektil põhinevate lahenduste ja vestluskrattide võrgustiku abil. Eesti avalik sektor peaks olema tehisintellekti rakendamisel eesrinnas.

Ministeeriumid saavad ülesandeks juba järgmiseks aastaks määrata valdkonna eest vastutava isiku ning kõik avaliku sektori organisatsioonid peavad looma tehisintellekti rakendamise plaani ja kavandama, kuidas see ellu viia.

Plaanid puudutavad ka erasektorit, seades eesmärgiks, et 2030. aastaks rakendab neist 75 protsenti tehisintellekti, et lisandväärtust kasvatada. Ühtlasi näeb valge raamat ette, et selleks ajaks arendavad ja ekspordivad Eesti ettevõtted ise maailma parimaid tehisintellektilahedusi. Samaks aastaks peaks olema loodud tööriistad, mis võimaldavad eesti keelt lihtsasti tehisintellekti rakenduste arendamisse kaasata.

Loe rohkem:  Põlvamaa piimatootja alustas farmi pidamist ühe lehma ja kahe mullikaga | Majandus

Lisaks peaks 2030. aastaks olema Eestis tehisintellekti valdkonnas vähemalt kolm tipptasemel teaduskeskust.

Kõikide kavandatavate eesmärkide hindamiseks on valges raamatus ette nähtud ka mõõdikud.

Selleks, et tehisintellekti arendamine ja kasutamine oleks usaldusväärne ja inimkeskne, näeb dokument ette kratitoe portfelli teenused. See tähendab asutuste toetamist tehisintellektiprojektide planeerimisel. Võimalustena on välja toodud ajurünnakud, äriprotsesside kaardistamine, tehisintellekti süvatöötoad ja muu selline, mis peaks aitama arendusi paremini ette valmistada.

Valge raamatu juurde kuuluv tehisintellekti tegevuskava toob välja, et 2024.-2026. aastal peaks riik selle elluviimiseks panustama vähemalt 85 miljonit eurot.

Sellest 9,8 miljonit eurot kuluks sellele, et luua tehisintellekti kompetentsikeskus, mis ühendab avaliku sektori, erasektori ja teadusasutused, et süvendada koostööd ja pakkuda asutustele praktilist tuge tehisintellekti rakendamiseks.

Samas suurusjärgus summa kuluks selleks, et luua avaliku sektori organisatsioonides tehisintellekti rakendamise ja transformatsiooni plaan. 12 miljonit eurot suunataks aga paindlike rahastusvõimaluste tagamiseks, et tehisintellektiprojekte saaks kasutusele võtta ja läbi viia.

Riigil on ka varem olnud tehisintellekti tegevuskavad. 2019.-2021. aasta tegevuskava eelarve oli umbes 10 miljonit eurot ja toona alustati esimesi projekte, 2022.-2023. aasta tegevuskava eelarve kasvas juba 20 miljoni euroni.

Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 valmis MKM-i, justiitsministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning riigikantselei koostöös.

Kokkuvõttes näitab riigi kavandatud 85 miljoni euro suurune investeering tehisintellekti ellu juurutamisse Eestis pühendumust digitaalse innovatsiooni arendamisele. See plaan on oluline samm riigi majanduse ja tehnoloogilise potentsiaali arendamise suunas ning võib aidata kaasa uute töökohtade loomisele ning ettevõtluskeskkonna tugevdamisele. Samuti võib tehisintellekti rakendamine parandada avalike teenuste kättesaadavust ja efektiivsust, muutes Eesti ühiskonna üldist toimimist. Sel moel näitab see investeering riigi pühendumust jätkuvale arengule ja uuendustele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga