Valgamaa suurtootjad rajavad kulude kokkuhoiuks enda päikeseparke | Majandus

1564285hf6f9t24

Tere tulemast Valgamaale, kus suured tootmisettevõtted on hakanud rajama päikesepargid, et vähendada oma energiakulusid ning panustada rohelisema tuleviku loomisse. Need päikesepargid on osa suuremast trendist Eestis, kus ettevõtted otsivad viise, kuidas vähendada oma keskkonnamõju ja säästa kulusid. Valgamaa on saanud juhtivaks piirkonnaks selles rohelise energiarevolutsiooni läbiviimisel, pakkudes eeskuju teistele piirkondadele üle Eesti. Tutvuge lähemalt selle põneva arenguga ja avastage, kuidas päikesepargid aitavad kaasa säästlikule majanduskasvule Valgamaal.

Valgamaal Helme lähedal asuv Combiwoodi puidutööstus saab nüüd kolmandiku vajalikust elektrist oma päikesepargist. Et kulusid kokku hoida ja tagada vajalik varustuskindlus, kaaluvad päikeseenergia kasutamist ka teised suurtootjad.

Kuigi Kagu-Eesti põldudel näeb vilja ja kartuli asemel järjest enam päikesepaneele, on Helme lähedal ühe ettevõtte jaoks rajatud päikesejaam alles üks esimesi. Aga vähemalt puidutööstustel pole ka muid valikuid, kuidas tootmist odavamaks ja konkrentsivõimelisemaks muuta. 1,4-megavatise võimsusega park on mõeldud 25 aastaks.

“Alles eelmisel nädalal lülitasime jaama võrku. Aga täna on päikeseline päev ja ma näen, et ta toodab ikka väga hästi. Selle jaama võimsus on kolmandik meie tarvitatavast elektrist, nii et see on ikkagi väga arvestatav kogus. See annab meile ikkagi kindluse. Päris suur osa meie tarvitatavast elektrist on nüüd fikseeritud hinnaga ja oluliselt soodsam kui hetke börsihind, näiteks,” selgitas Combiwoodi puidutööstuse tegevjuht Priit Koha.

Combiwood pole siiani jaama eest midagi maksnud, seda tehakse pargi rajanud firmaga KC Energy sõlmitud pikaaegse teenuselepingu kaudu.

“Küsimus on elektrihinna fikseerimise mehhanismis, kuidas saada elektrihinna kindlus. Kui loota sellele, et päikeseliste ilmadega on elektri hind miinuses või nullis, siis on see väga lühinägelik, sest selle börsihinna taseme pealt ei tule uusi taastuvenergia investeeringuid ka võrku. See tähendab, et ajas elektri hind kogu aeg kasvab. Ja kui sa ei ole hakanud endale täna ehk õigel hetkel hinnakindluse mehhanismi looma läbi nende investeeringute, siis tulevikus võib selle loomine toimuda oluliselt kõrgemalt tasemelt,” rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.

Loe rohkem:  Leedu kaalub osaluse ostmist Air Balticus | Majandus

Et Elektrilevi küsib elektri kohaletoimetamise eest päris palju ja ei suuda tagada varustuskindlust, näib oma päikesepark paljude tootjate jaoks võimalus. Raha kõrval on roheenergia kasutamine ka eeldus välisturule pääsemiseks.

Combiwoodis valmistatakse rohkem kui 1000 erinevat liistu, mida ehitusel vaja läheb. 80 protsenti toodangust eksporditakse.

“Skandinaavia ja Lääne-Euroopa poekettides on nii, et kui sul puudub roheenergia või plaan sellele üle minna, siis sa ei pääse laua tahagi, et nendega üldse kaupa teha,” tõdes Koha.

Kui üle Eesti paljud puidufirmad kiratsevad ja näiteks Valga Gomab mööbel lõpetas üldse tootmise, siis 200 töötajaga ja kodumaist puitu väärindav Combiwood huugab kahes vahetuses ja otsib töötajaid juurde.

Kokkuvõttes näitab see, et Valgamaa suurtootjad on suundumas keskkonnasõbralikuma ja jätkusuutlikuma tootmise suunas, rajades enda päikesepargid. Lisaks sellele, et nad soovivad vähendada oma energiakulusid, näitab see ka nende pühendumist puhta energia kasutamisele ning keskkonnamõju vähendamisele. See on oluline samm nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, aidates kaasa taastuvenergia kasutamise suurendamisele ja süsinikuheitmete vähendamisele. Loodame, et teised ettevõtted järgivad nende eeskuju ning panustavad rohkem keskkonnahoidlikumasse majandusse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga