Riigikontroll: sotsiaalministeeriumil pole raviteenusele selgeid nõudeid | Eesti

2296374h6b77t24

Tervitus Eesti! Riigikontroll on hiljuti teinud avalikuks raporti, milles on rõhutatud sotsiaalministeeriumi puudulikke nõudeid raviteenuste osas. See on tekitanud palju küsimusi ja poleemikat ühiskonnas. Inimesed on mures, kas nende tervishoid on piisavalt kaitstud ja kas neil on juurdepääs vajalikele raviteenustele. Selle teema käsitlemine on äärmiselt oluline, et tagada kõigile elanikele võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele. Loodame, et see raport ärgitab muutusi ja paremaid lahendusi tervishoiusüsteemis.

Riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise süsteem ei toimi, leidis riigikontroll oma auditis. Sotsiaalministeerium ei ole võtnud süsteemi arendamisel juhtrolli, ka terviseameti järelevalve kvaliteedi tagamisel on olnud puudulik, järeldas riigikontroll.

Olukord, kus sotsiaalministeerium ei ole võtnud tervishoiu kvaliteedijuhtimist enda kätte, on viinud olukorrani, et patsiendid saavad Eesti tervishoiuasutustes väga erineva tasemega teenust, ütles riigikontroll oma värskes auditis.

“Küsimus on, kas patsientide riskid on igal pool Eestis kõikide teenuseosutajate juures kaetud või tagatud ja ega me tegelikult täpselt ei tea, see on üks meie leide, et me ei ole päris kindlad selles, millist taset eri teenuseosutajate või erinevatel erialadel pakutakse,” ütles riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.

“Patsientidel peaks olema saada õigus vähemalt sellisel minimaalsel tasandil igal pool Eestis ühetaolist ravi. Terviseameti järelevalve on olnud pigem kaebuste põhine ehk siis selline ad hoc. Eestvedaja ja liidri rollis peaks olema sotsiaalministeerium, kelle ülesanne on siis panna paika plaanid ja selgemad nõuded luua,” sõnas Vinni.

Pärnu haigla kvaliteedijuht nõustus riigikontrolli järeldustega.

“Meil pole seda strateegiat, meil pole standardeid, mille alusel öelda, et nii on õige teha. Näiteks terviseametil ei ole mõistlik tulla kontrollima meie kvaliteedijuhtimissüsteeme, kui meil tegelikult pole kokku lepitud, misasi on kvaliteedijuhtimissüsteem. Me peaksime alustama sellest vundamendiloomisest,” sõnas Pärnu haigla kvaliteediteenistuse juhataja Teele Orgse.

Loe rohkem:  Eesti pooldab Euroopa Komisjonis kaitsevoliniku ametikoha loomist | Eesti

“Kas ikka peab olema tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise peamine vastutus tervishoiuteenuse osutajatel? Jah, lõplik vastutus küll alati on, aga riik peaks ikkagi looma süsteemi. Ja riigikontroll andis selge suunitluse, et peamine vastutus peab jääma TTO-dele ehk tervishoiuteenuse osutajatele, me ei taha sellega täiesti nõustuda,” sõnas Orgse.

Orgse ütles, et vahel võib ravikvaliteedi tunnetus olla ka ekslik.

“Patsient tunnetab, et tema jaoks on kättesaadavus halb, aga me tegelikult ei võimalda seda kättesaadavust vastavalt vajadusele, nii et tegelikult patsient, kes saab kiirelt arsti juurde võib-olla üldse poleks pidanud saama, ja teine, kes väga oleks pidanud kiirelt saama, ei saa arsti juurde. Nii et sealt juba võib viga alguse saada,” ütles Orgse.

Terviseminister Riina Sikkut ütles, et riigikontrolli tähelepanekutega saab ainult nõus olla. “See on hädavajalik, et igal pool Eestis saaks kvaliteetseid tervishoiuteenuseid. Seda, et järelvalves kaebustele reageerida, seda me ka ei muuda. Patsiendikindlustuse süsteem rakendub 1. juulist, mis ühelt poolt reguleerib seda tüüpi ohujuhtumite registreerimist, kirjapanekut, analüüsimist, neile reageerimist, aga võimaldab patsiendil ka hüvitist saada,” ütles Sikkut.

Ta lisas, et riik muudab kohustuslikuks ka patsienditagasiside, selle kogumise ja sellega arvestamise oma organisatsiooni juhtimises ja selle töökorralduses.

Kokkuvõttes, Riigikontrolli audit näitas, et sotsiaalministeeriumil puuduvad selged nõuded raviteenuste osutamiseks. See võib viia olukordadeni, kus patsiendid ei saa vajalikku ravi õigel ajal või teenused ei vasta nõutavatele standarditele. On oluline, et ministeerium kiirendaks oma jõupingutusi ja kehtestaks selged juhised, et tagada, et kõigil Eesti elanikel on õigus saada kvaliteetset meditsiiniteenust. Tuleb jätkata järelevalvet ja tagada, et süsteem oleks tõhus ja läbipaistev, et tagada kõigile õiglane ja võrdne ligipääs ravile.

Loe rohkem:  Vene külmutatud varade kasutamise eelnõu vajab juriidilisi täpsustusi | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga