Regionaalministri plaan: maamaksu tõusu ja vabastuse üle otsustagu omavalitsus | Eesti

1028424h7853t24

Eestis on hoogustunud arutelu maamaksu tõusu ja vabastuste üle ning regionaalminister on esitanud julge plaani delegatsiooniks otsustusõiguse omavalitsustele. See samm võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini kohandada maksupoliitikat vastavalt piirkonna vajadustele ja ressurssidele. Kuid see tõstatab küsimuse – kas see viib erinevate maakondade ja kogukondade vaheliste ebavõrdsuste suurenemiseni või aitab kaasa kohaliku omavalitsuse arengule ja paremale juhtimisele? Selles artiklis uurime lähemalt regionaalministri plaani ning selle võimalikke mõjusid Eesti kohalikule omavalitsusele.

Regionaalminister Madis Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ministeeriumitele ning riigiasutustele kooskõlastuseks eelnõu, millega muutuks alates 2025. ja 2026. aastast maamaksu määramise põhimõtteid. Muu hulgas saaks omavalitsused ise otsustada, kas kodualune maa on maksust vabastatud, samuti võiks aastas maamaksu tõsta senisest enam.

Kallase sõnul on muudatuste eesmärk suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning anda neile laiem otsustusõigus oma territooriumi maamaksu suuruse üle.

“Suuremat otsustamis- ja tegutsemisvabadust on kohalikud omavalitsused aastaid soovinud. Omavalitsused on oma inimestele kõige lähemal ning kohalike võimaluste ja väljakutsetega kõige paremini kursis. Usaldame nende tunnetust ja otsuseid, kuidas oma territooriumil on kõige mõistlikum tegutseda,” sõnas Kallas pressiteate vahendusel.

Eelnõuga nähakse ette võimalus, et kohalik omavalitsus saab ise otsustada maamaksu suuruse üle. Maamaks suureneks juhul, kui konkreetse linna või valla volikogu seda otsustaks, lähtudes kohalikest vajadustest, eesmärkidest ja kokkulepetest.

“Omavalitsused on senini väga toetanud finantsautonoomia suurendamist ning on pigem tervitanud kohalike maksude ülevaatamise ettepanekuid. Samas on praegu suur osa omavalitsuse teada andnud, et nad ei soovi maamaksu lähiaastatel tõsta,” ütles Kallas.

Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. Praegu on see piir 10 protsenti aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50 protsenti aastas.

“Alates 2026. aastast soovime aga anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50 protsendi piirmäär ära ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle: kas seda vähendada, jätta samaks või vajadusel tõsta,” selgitas minister.

Loe rohkem:  Riigikogu liikmeid pahandab presidendi otsus nad Estonia ukse taha jätta | Eesti

Eelnõu näeb ka ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aastast seda, kui suur hakkab olema nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. “Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades,” selgitas Kallas, lisades, et mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. “Näiteks praegu võivad osad väga suurte majapidamiste omanikud saada ligi tuhandeeurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata.”

Muu hulgas soovib regionaalminister praeguse eelnõuga suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile. See muudatus on Kallase sõnul mõeldud eelkõige Harjumaa omavalitsustele, kus näiteks maade hindamise järgselt tootmismaalt maamaksu laekumine vähenes. “Maade hindamise kavandamisel vähendati äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra liiga palju. Praegu me teeme siin korrektuurid,” selgitas minister.

Elamumaa ja maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele.

Lisaks nähakse eelnõus muudatusena ette, et kohalike omavalitsuste volikogude jaoks nihkub maamaksu määrade muutmise tähtaeg 1. juulilt 1. oktoobriks. Samuti tuleb iga aasta 1. oktoobriks volikogudel otsustada, kas ja millisel määral muutub eesootaval aastal maamaksu kasvu piirang ja kodualuse maa maksusoodustuse.

Kallase sõnul on omavalitsuste senisest suurem finantsautonoomia riigi planeeritavate tulubaasi muudatuste kõrval üks täiendav võimalus, millega vähendada regionaalset ebavõrdsust ning anda omavalitsustele rohkem paindlikkust oma tööd ja tegevusi korraldada.

Maa-amet korraldas viimatise maade hindamise 2022. aasta sügisel. Maade hindamise tulemusel suurenes maade maksustamishind 8,3 korda. Järgmine hindamine toimub 2026. aastal ja seejärel 2030. aastal jne. Maade korraline hindamine toimub igal neljandal aastal.

Linnade- ja valdade liidu asedirektor Rait Pihelgas ütles “Aktuaalsele kaamerale” kommentaariks, et viimase aasta maksutõusud on pannud omavalitsused väga keerulisse olukorda. Liidu hinnangul selline finantsautonoomia omavalitsuste tulubaasi ei suurenda. 

Loe rohkem:  Paldiski pankranniku vaateplatvorm kukkus alla | Eesti

“Öeldakse riigi poolt, et teil on ju võimalus kehtestada maamaks, et tulud oleks kõrgemad. Aga samas meie inimesed kannavad maksukoormust. Nii et ma arvan et see lahendus ei ole. Lahendus on tervik üle vaadata kui palju tulumaksu laekub tervikuna omavalitsusele, kui suur on tasandusfond. See on poolik rehkendus minu arust,” rääkis Pihelgas.

Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et riik tahab omavalitsustelt raha ära võtta.
“Tänase matemaatika pealt, mida meile on esitatud, plaanitakse meilt ära võtta 3,6 miljonit, maamaksu arvelt. Nagu ma ütlesin, maksimaalselt me võime hinnata, suurjärk, mida me saame lisaks küsida võrreldes tänasega on pool miljonit kuni 800 000. Ja ma pean ikka parandama seda, et Eesti maal ei ole rikkaid ja vaeseid omavalitsusi. Meil alati lisatuludega kaasarvestatav kulukomponent ehk et me peame osutama kooli ja lasteaia teenust ja see on tegelikult kallim, kui see maksutulu, mida keskmine maksumaksja omavalitsusele maksab.

Regionaalministri plaan anda omavalitsustele võimalus otsustada maamaksu tõusu ja vabastuse üle on oluline samm kohaliku omavalitsuse autonoomia ja sõltumatuse suurendamise suunas. See võimaldab omavalitsustel paremini kohandada maksupoliitikat vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Samuti julgustab see omavalitsusi arendama kohalikku majandust ja võtma vastutuse oma territooriumi arengu eest. Kuigi see võib tekitada erinevaid reaktsioone omavalitsustes, on see oluline samm suurema omavalitsuste autonoomia suunas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga