Riigikontroll: nõuetele vastavate õpetajate puudus on arvatust suurem | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Riigikontroll on hiljuti avaldanud raporti, mis paljastab õpetajate puuduse ulatuse Eestis. Nõuetele vastavate õpetajate hulk on ootamatult väike, pannes suure surve haridussüsteemile ja õpilastele. Sellest tulenevalt on tekkinud oluline vajadus muuta haridusvaldkonna poliitikat ja rakendada meetmeid, mis toetaksid kvalifitseeritud õpetajate tööjõu suurenemist. See probleem mõjutab kogu riiki ja seetõttu on oluline leida lahendusi, mis tagaksid kvaliteetse hariduse tulevastele põlvkondadele.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate üldhariduskoolide õpetajate puudus on tegelikkuses suurem, kui Eesti hariduse infosüsteem seda näitab, järeldas riigikontroll auditiaruandes. Lisaks on probleemiks puuduliku ainepädevusega õpetajate hulk: auditi valimisse sattunud ligi 500 loodus- ja täppisteaduste õpetajast enam kui veerandil polnud nende ainete õpetamiseks vajalikku ettevalmistust.

Riigikontroll leidis, et haridus- ja teadusministeerium on õpetajate järelkasvu osas oma eesmärkidest kaugemale triivimas. Ehkki õpetajate järelkasvu tagamiseks koostatud tegevuskava kohaselt peaks aastal 2026 üldhariduskoolides kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal olema 90 protsenti, ei ole selle sihi saavutamine tõenäoline.

Kui 2014. aastal vastas Haridussilma andmetel kvalifikatsiooninõuetele 90,2 protsenti õpetajatest, siis 2022. aastaks oli nende osakaal langenud 81,2 protsendile. Kui tänavu 1. augustist lisandub kvalifikatsiooninõuete hulka eesti keele oskuse nõue, nihkub eesmärk veelgi kaugemale, märkis riigikontroll.

“Auditi käigus sai selgeks, et korrektseid andmeid õpetajate kvalifikatsiooninõuete kohta pole. Riigikontrolli valimis ei vastanud ligikaudu iga neljas loodus- ja täppisteaduste õpetaja kvalifikatsiooninõuetele,” ütles riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.

Kui Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmed näitasid, et auditi valimisse võetud 486 põhikoolide loodus- ja täppisteaduste õpetajatest 82 protsenti vastas kvalifikatsiooninõuetele, siis auditi käigus selgus, et tegelikkuses oli kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal väiksem (76 protsenti). Probleemil on kaks peamist põhjust – koolijuhid eksivad kvalifikatsiooninõuete hindamisel, sest nõuetele vastavuse hindamisel on liiga palju tõlgendamisruumi, ja EHIS-esse sisestatakse andmeid valesti, leidis riigikontroll.

Tunde annavad teise aine õpetajad

Riigikontroll juhib tähelepanu, et piisava ettevalmistusega õpetajate nappus halvendab üldhariduse taset. Riigikontrolli analüüs näitas, et õpetajate nappuse tingimustes annavad loodus- ja täppisteaduste tunde sageli koolis töötavad teised aine- või klassiõpetajad ning niinimetatud karjääripöörajad. Õpetaja võib seejuures formaalselt olla kvalifikatsiooninõuetele vastav – tal võib olla nii nõutav magistrikraad kui ka õpetajakutse –, kuid samal ajal võib tal puududa erialane ettevalmistus konkreetses õpetatavas aines.

Nii koolijuhid, koolipidajad kui ka haridus- ja teadusministeerium on õpetajate ainepädevuse arendamisele vähe tähelepanu pööranud, märkis riigikontroll.

“Tihti annavad õpetajad mitut õppeainet, ent riigikontrolli valimis oli vaid 34 protsendil õpetajatest kõigis nende õpetatavates loodus- ja täppisteaduse ainetes vajalik ettevalmistus,” ütles Vinni. “Seda on liiga vähe. Lisaks puudus 27 protsendil vaadeldud õpetajatest ainete õpetamiseks vajalik ettevalmistus sootuks. Seda on jälle liiga palju.”

Riigikontroll soovitab haridus- ja teadusministeeriumil rohkem pingutada õpetajate kvalifikatsiooniandmete korrastamise nimel EHIS-es. Kvalifikatsiooninõuete hindamist tuleks koolijuhtidele paremini selgitada. Õigeid ja asjakohaseid andmeid õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse asjus on vaja, et märgata muutusi õpetajaskonnas; mõista, mida on vaja teha hariduse kvaliteedi tagamiseks ning kui palju selleks on raha ja inimesi tarvis, märkis riigikontroll.

Lisaks soovitab riigikontroll haridus- ja teadusministeeriumil aktiivsemalt toetada nii õpetajate ainepädevuse arendamist kui ka kvalifikatsiooninõuete täitmist.

On vaja otsustavalt minna edasi nii õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimisega kui ka teiste hariduspoliitika otsuste langetamisega, näiteks koolivõrgu korrastamise asjus, mis võiks pakkuda ressursisäästu ja luua eeldused selleks, et pakkuda pädevatele õpetajatele paremaid töötingimusi – kõrgemat palka ja mõistlikku töökoormust oma erialal, leidis riigikontroll.

Taust

Riigikontroll hindas auditi käigus munitsipaalkoolide kolmanda kooliastme ehk 7.–9. klasside loodusõpetuse, füüsika, keemia, geograafia, bioloogia ja matemaatika (ehk loodus- ja täppisteaduste ehk LTT-ainete) õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust, sest selle valdkonna õpetajate seis koolides on eriti kriitiline.

Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad (valikaine õpetajal kõrgharidus) või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus. Eesti keele oskust auditis ei analüüsitud, sest see nõue jõustub 1. augustil 2024.

Auditi valimis oli 486 põhikooli kolmanda kooliastme loodus- ja täppisteaduste õpetajat kuni 250 õpilasega munitsipaal­koolidest. Riigikontrolli valim moodustas 20 protsenti kõigist 2022/2023. õppeaastal Eesti munitsipaalkoolide kolmandas kooliastmes LTT-aineid õpetanud õpetajatest.

Teiseks vaatas riigikontroll loodus- ja täppisteaduste õpetajate ainepädevust. Ainepädevusel ühte kindlat definitsiooni ei ole. Üldiselt võttes on ainepädevus õppeaine (eriala, ainevaldkonna) sisu ning selle õpetamise teooria ja praktika (ainedidaktika) tundmine. Selliselt laialt defineerituna läbib ainepädevus kõiki õpetaja kutsestandardis kirjeldatud õpetaja kompetentse. Riigikontroll tugines ainepädevuse hindamisel taseme- ja täienduskoolituse diplomitele ja tunnistustele. Need näitavad õpetajate väljaõpet ehk ettevalmistust aine andmiseks. Iseseisvat enesetäiendamist ja ainepädevuse arendamist (nt töökogemuse, mentorluse, koostöö jm kaudu) ei analüüsitud.

In conclusion, the recent report by Riigikontroll has highlighted the pressing issue of the shortage of qualified teachers in Estonia. The report indicates that the problem is much larger than previously estimated, posing a significant challenge to the education system. It is imperative for the government and educational institutions to take immediate action to address this issue, such as increasing funding for teacher training programs and offering incentives to attract and retain qualified educators. Only with proactive measures can Estonia ensure that its students receive the high-quality education they deserve.