Scholz ei toeta parempopulistide keelustamist | Välismaa

2230122h745at24

Tere tulemast Eestisse! Scholz ei toeta parempopulistide keelustamist – see on teema, mis praegu palju arutelu tekitab. Kuna Eestil on pikk ajalugu ja kogemus võitluses sallimatuse ja äärmusluse vastu, on oluline jälgida ka teiste riikide sarnaseid protsesse. Scholzi seisukoht selle teema osas on kahtlemata oluline Euroopa poliitikas ning mõjutab ka meie elu siin Eestis. Loodame, et see avab viljakad ja aruteluriukad arutelud siinsel poliitilisel maastikul.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ei toeta parempopulistliku erakonna AfD keelustamist. Vastava üleskutsega on varem esinenud mõned Scholzi enda erakonna liikmed.

Scholz ütles intervjuus nädalalehele Die Zeit, et Saksamaal on palju rahulolematust majanduslike ja poliitiliste arengutega, kuid üleskutsed keelata parempopulistidel osaleda valimistel teda ei veena. Seda vaatamata asjaolule, et kantsler ise on võtnud osa AfD vastu suunatud ulatuslikest meeleavaldustest.

AfD toetus on tõusnud 22 protsendile küsitlustes ning see on kõige populaarsem erakond kõikidel endise Ida-Saksamaa liidumaadel peale Berliini. Erakonna populaarsus on põhjustanud üleskutseid kas selle kui terviku keelustamiseks või vähemalt selle kõige radikaalsemate poliitikute nagu AfD Tüüringi piirkonna juhi Björn Höcke valimistelt kõrvale jätmiseks.

Höckel poliitikas osalemise keelustamist toetav rahvaalgatus kogus juba 1,6 miljonit allkirja.

Siiski arvab Scholz, et Höcke ja tema mõttekaaslaste peatamiseks tuleks kasutada liberaalsele demokraatiale omaseid viise nagu hääle andmine valimistel.

“Ausalt, [pakutud keeld] ei veena mind. [Höcke] on poliitiliselt õudne ning tal on kohutavad vaated. Tema sõnad on justkui Saksamaa kõige tumedamate aegade kaja. Aga just seetõttu on oluline, et demokraatlike kodanikena seisame koos, et ta ei saaks oma peas olevat kaost ellu viia,” edastab Scholzi sõnu The Times.

Valijate toetus Scholzi tööle kantslerina on langenud 28 protsendile, mis on madalaim toetuse tase ükskõik mis Saksamaa kantslerile viimaste aastakümnete jooksul. Scholzi juhitud sotsiaaldemokraatlik erakond (SPD) on langenud 13 protsendile küsitlustes viimastel valimistel saadud 25,7 protsendi asemel.

Loe rohkem:  Trump juhib võimsalt Iowas, Haley toetus kasvab New Hampshire'is | Välismaa

Saksamaa meedias väidetakse, et mõned SPD poliitikud on sisemistes aruteludes pakkunud Scholzile tagasi astuda ning on väljendanud soovi valida järgmiseks kantsleriks kaitseministri Boris Pistoriuse.

Scholz ütles intervjuus, et need väited on kõigest muinasjutt ning ta ei kavatse tagasi astuda kuni 2025. aasta sügisel toimuvate üldvalimisteni.

Samas tunnistas Scholz, et tema juhitud sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalide kolmikliit on valmistanud valijatele mõningast pettumust oma avaliku jagelemisega poliitiliste otsuste üle.

“Peame tunnistama, et see ei aita eriti turvatundele kaasa, kui võimulolijad vaidlevad omavahel liiga palju,” ütles ta.

“Kantslerina vastutan valitsuse ees. Punkt. Seega oleks vale, kui ma ütleksin, et mul pole sellega pistmist. Paraku pole meil õnnestunud sageli langetada olulisi otsuseid ilma pikki avalikke vaidlusi,” tõdes Saksamaa kantsler, lisades, et selliseid vaidlusi võinuks olla vähem.

Samuti kordas Scholz intervjuus oma üleskutset teistele Euroopa riikidele toetama Ukrainat rohkem.

Kuigi on murettekitav, et parempopulistlikud liikumised võivad kujutada ohtu demokraatiale, on oluline, et nende poliitiliste jõudude keelustamise meetmeid kasutataks äärmise ettevaatlikkusega. Finance Minister Olaf Scholz lähenemine on mõistlik, pidades silmas tasakaalu sõnavabaduse ja demokraatia kaitse vahel. On oluline, et poliitilised erimeelsused lahendataks avatud dialoogi ja arutelu kaudu, mitte tsensuuri kaudu. Eesti ja teiste Euroopa riikide poliitikud peaksid järgima sarnast lähenemist, et kaitsta demokraatlikke väärtusi ilma sõnavabaduse piiramiseta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga