Riigikohus jättis läbi vaatamata EKRE kaebuse riigikogu otsuste peale | Eesti

Tere tulemast Eestisse. Riigikohus on teinud tähtsa otsuse, jättes läbi vaatamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebuse riigikogu otsuste peale. See otsus mõjutab oluliselt Eesti poliitilist maastikku ja ühiskonda tervikuna. Eestis on pingeid tunda seoses erinevate poliitiliste vaadetega ning see otsus võib suurendada avalikku arutelu ja debatti. Riigikohus mängib olulist rolli meie riigi õigussüsteemis ja selle otsusel on suur kaal meie ühiskonnas.

Riigikohus jättis läbi vaatamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni liikmete kaebuse Ukrainale antava abi andmisega seotud riigikogu otsuste peale. Nimelt leidsid EKRE saadikud, et nende muudatusettepanekute läbivaatamata jätmisega rikuti riigikogu liikmete õigusi.

Riigikohus leidis, et praeguses asjas riigikogu liikmetel kaebeõigust ei ole ja selle välistamist pole põhjust pidada ka põhiseadusevastaseks.

15 riigikogu liiget vaidlustasid kolm eelmise aasta detsembris vastu võetud riigikogu otsust, mis puudutasid Ukraina laenu intressikulude katmist, Eesti osaluse suurendamist Euroopa Nõukogu Arengupangas ja riigigarantii andmist Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks.

EKRE saadikud leidsid, et rahanduskomisjon rikkus nende mandaadi teostamise õigust, kui jättis läbi vaatamata osa EKRE fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest ja need teiseks lugemiseks muudatusettepanekute loetellu kandmata.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas, et seadus ei võimalda riigikogu liikmetel esitada kaebust muudatusettepanekuõiguse väidetava rikkumise peale ei välismõjuga riigikogu otsuse, siseriikliku mõjuga riigikogu korralduslike otsuste ega riigikogu allorganite otsuste vaidlustamise kaudu.

Riigikogu otsuste eelnõudele muudatuste tegemise õiguse on põhiseadus jätnud riigikogu enda kujundada. Praegusel juhul oli tegemist riigikogu otsustega, millega parlament valitsuse ettepanekul otsustas võtta riigile varalisi kohustusi. Sellistele eelnõudele muudatusettepanekute tegemise õigust põhiseadus ei nõua, seisab riigikohtu määruses.

Kolleegium rõhutas, et kuigi riigikohus ei ole pädev lahendama parlamendis puhkenud muudatusettepanekuõiguse üle tekkinud vaidlust riigikogu liikme kaebuse alusel, on kehtiva õiguse kohaselt siiski tagatud kohtulik kontroll selle üle, kuidas riigikogu on järginud seaduste ja otsuste vastuvõtmisel menetlusnõudeid, sh taganud muudatusettepanekute tegemise õiguse. Selline kontroll saab toimuda kas isiku, kelle õigusi otsus väidetavalt rikub, kaebuse alusel, või – seaduse puhul – abstraktse või konkreetse normikontrolli menetluses.

Riigikohtu kolleegium lisas, et riigikohtus kaitstavaks hüveks ei saa olla riigikogu liikme mandaadist tulenevate õiguste kuritarvitamine, mida ulatuslik obstruktsioon parlamendis endast kujutab. 

Kolleegiumi hinnangul olid kaebajate muudatusettepanekud praegusel juhul kantud eesmärgist halvata riigikogu töö ja valitsuse algatatud eelnõude arutamine. “Seda kinnitavad nii vaidlusaluste muudatuste hulk kui ka ebasiiras sisu (nt sajad alternatiivsed ettepanekud eelnõus nimetatud rahasumma muutmiseks, mis erinesid üksteisest vaid mõne euro võrra),” nentis riigikohus.

Riigikohus sedastas, et kaebajatelt ei võetud muudatusettepanekute esitamise õigust täielikult, vaid üksnes osas, mis ületas piirid, mida riigikogu enamus peab taluma.

In conclusion, the decision of the Supreme Court to dismiss the appeal by the Estonian Conservative People’s Party (EKRE) regarding the decisions of the Riigikogu is a significant moment in Estonia’s legal and political landscape. This decision affirms the authority and independence of the Riigikogu and upholds the rule of law in the country. It also sets a precedent for future cases and reinforces the importance of due process and adherence to legal procedures. Overall, this decision reinforces the principles of democracy and the rule of law in Estonia.