Ratas: valitsus lapib magusa- ja automaksuga jõukatele tehtud kingitust | Majandus

2304780h606bt24

Tere tulemast Eestisse, kus majanduspoliitikas on toimumas murranguline areng. Peaminister Juri Ratas on teinud otsuseid, mis mõjutavad oluliselt jõukamate kodanike rahakotti. Magus- ja automaksu kehtestamine on tekitanud vastakaid arvamusi, kuid on samas kaasa toonud olulise muutuse riigi finantsseisus. Kuidas see mõjutab meie majandust ja elukvaliteeti, on hetkel kõikide huulil. Jääge kursis, sest meid ootab ees põnev ja dünaamiline aeg!

Riigieelarvet aitaks maksuküüru kaotamise ärajätmine, kuid selle asemel lapib valitsus seda jõukatele inimestele tehtud kingitust magusa- ja automaksuga, ütles Isamaa liige Jüri Ratas “Esimeses stuudios”.

Sotsiaaldemokraadist terviseminister Riina Sikkut ütles saates, et valitsusel tuleb lappida miljardi euro suurust eelarveauku.

“Kui võtaks sihiks puhtalt eelarvetasakaalu, siis see eelarveauk oleks ju väga suur. Aga arvestades, et eelarvekriteeriume peab täitma, soovime ka tasakaalu suunas liikuda, siis eks kevadprognoos ütleb lõplikud numbrid, aga ma arvan, et me julgelt räägime miljardist, eriti kui maksulaekumine peaks ka olema kehvem.
See pilt oli juba ka riigi eelarvestrateegias sees,” rääkis ta.

“Need otsused, mis vajavad veel tegemist, ükskõik kas need puudutavad tõhustamist, tulude kasvu või mingeid muid muudatusi, see maht, milles me peame sügiseks kokku leppima, on umbes miljard. Aga seal mõjutab see, mida ütleb prognoos, milliseks need numbrid lõplikult kujunevad,” lisas ta.

Eelmisel nädalal tuli valitsus välja kolme muudatusega – magustatud jookide maks, trahvimäärade ja riigilõivude tõus ning pensionide tulumaksuvabastuse külmutamine. Sikkut ütles, et need kolm muudatust olid juba riigi eelarvestrateegias sees ja seetõttu ei ole need uued.

Ta rõhutas, et nende muudatuste eesmärk ei ole eelarveaugu täitmine. “Need on midagi sellist, mis on kas tervise-eesmärkide täitmiseks või trahvide puhul, kui 15 aastat on elukallidus tõusnud, aga trahvid jäänud samale tasemele, siis lõpuks tuleb see kaasajastamine ette võtta. Tegelikult need muudatused ei ole kuidagi eelarves püsitulude märkimisväärseks kasvatamiseks, mis võimaldaks meil julgemalt tulevikule vastu minna. Pigem on need valdkondlikult vajalikud poliitikamuutused, mille osas sügisel oli kokkulepe juba olemas ja nüüd on eelnõud valminud ja kooskõlastusringile saadetud ja seetõttu avalik arutelu toimub ka praegu,” rääkis ta.

Loe rohkem:  "Välisilm": kuidas kavatseb Eesti tulevikus kaitsta oma meretuuleparke? | Majandus

Isamaa liige Jüri Ratas kommenteeris saates, et valitsuskoalitsioon vapustab praktiliselt igal nädalal ühiskonda uue maksuga ning põhjus selleks on üksnes Reformierakonna maksulubaduse täitmine.

“Põhjus on ju tegelikult üks. Põhjus on see, et kui 2016. aastal tehti koalitsioon sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Keskerakonna kolmikliiduna, siis meie soov oli muuta tulumaksuvabastust ja see põhimõtteliselt tähendas seda, et jõukamad inimesed, kes teenivad rohkem, tulumaksuvabastust siis ei saa. Ja täna see süsteem pööratakse tänase koalitsiooniga peapeale ja jõukamatele inimestele tekib taas tulumaksuvabastus,” rääkis Ratas.

“See süsteemimuutus – ja Reformierakond on ristinud selle maksuküüruks –, mida tegelikult pole olemas – võtab eelarvest, kui see hakkab kehtima 2025. aastal, 494 miljonit eurot. Ja nüüd lapitakse seda kingitust kõige jõukamatele inimestele magusamaksuga, automaksuga. See lööb loomulikult inimeste toimetulekule väga valusalt, maainimeste toimetulekule, kui rääkida automaksust, kõige rohkem. Ma arvan, et see on tegelikult see põhjus ja tuleb öelda konkreetselt välja, et me täidame tegelikult Reformierakonna valimislubadust. Minu meelest seda maksumuudatust, seda nn maksuküüru kaotamist ei ole vaja tegelikult,” lisas ta.

Ratase hinnangul on kõige suurem probleem aga olnud aasta alguses tõusnud käibemaks, sest selle tõttu on Eesti majanduse konkurentsivõime Läti ja Leeduga võrreldes langenud.

Sikkut tõi välja, et Jüri Ratase esimese valitsuse ajal sooviti samuti teha magustatud jookide maksu ja automaksu, kuid tollal oli majandusolukord teistsugune ja nii suurt eelarveauku ei olnud. “See, et meil on vaja rohkem maksustada, on see siis tervistkahjustavat käitumist või vara, on ju tegelikult meil jagatud arusaam. Ja maksuküüru osas ka ma vastu ei vaidle, aga see ei ole kuidagi seotud magustatud jookide maksuga,” sõnas Sikkut.

Loe rohkem:  Limonaadimaksu kehtestamine järgmise aasta algusest pole realistlik | Majandus

Sikkut ütles, et valitsuses ei käi otsuste jupitamine ja ei ole soovi erinevaid makse kehtestada, kuid praegune olukord nõuab seda. “Argumendid muudatuste tegemiseks on tugevad,” märkis ta.

Ratas nõustus, et maksudebatt ei ole halb. Ta lisas samas, et praeguses olukorras, kus majandus on kaheksa kvartalit järjest langenud, on maksutõusude tegemine hullumeelne.

Ratase sõnul aitab riigieelarvet parandada see, kui kõige jõukamal osal elanikkonnast kaotada taas tulumaksuvabastus. “Seda nemad ei vaja praegu ja see viib väga palju raha eelarvest välja,” ütles ta.

Ratas lisas, et kaitsekulutuste tõstmine on õige, aga maksude asemel võiks riik nende jaoks võtta laenu.

Kokkuvõttes võib öelda, et Ratas valitsuse otsus kehtestada magusa- ja automaks jõukatele on vastuoluline. Kuigi see võib suurendada riigi tulusid ja aidata leevendada eelarveprobleeme, võib see samas kaasa tuua vastuseisu ja rahulolematust. Jätkuv arutelu ja analüüs on vajalikud, et mõista maksupoliitika mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Loodetavasti saavad poliitikud leida tasakaalustatud lähenemise, mis toetab nii majanduskasvu kui ka sotsiaalset õiglust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga