Rainer Saks: patiseis Ukrainas on ainult näiline | Välismaa

Tere tulemast! Ajakirjanik Rainer Saks on teinud julge avalduse, väites et patiseis Ukrainas on vaid näiline. See väide on tekitanud palju kõneainet nii Eesti kui ka välismaal. Kas tõesti on võimalik, et pingeline olukord Ukrainas ei ole nii dramaatiline, kui meile meedia vahendab? Rainer Saks pakub uusi vaatenurki ja teeb küsimuseks seni kinnistunud arusaamad. Olge valmis avastama uusi tõdesid ja kahtlema seniste teadmiste õigsuses. Tutvuge lähemalt Rainer Saksiga ning laske end inspireerida tema julgest ja kriitilisest mõtlemisest.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul on patiseis Ukrainas näiline. Tegelikult kannavad mõlemad pooled kaotusi ning toimuvad sündmused, mis mõjutavad sõja tulemust, ütles ta esmapäeval raadiosaates “Vikerhommik”.

“Praegu on tekkinud aktiivsuse langus Vene poolel. See on ilmselt seotud suurte kaotustega rindel ja teistpidi A-50 tüüpi lennukite ning hävitajate kaotusega. Venemaa peab oma rünnakut natukene kohendama. Päris vaikust muidugi ei ole. Donetski kandis on ikkagi Vene rünnakud väga aktiivsed,” lausus Saks.

Saks ütles, et Vene armeel pole ka eelnevatel kuudel olnud jõudu suuri pealetungioperatsioone läbi viia. “Nad üritasid selleks oma pealetungiga eeldusi luua, see ei ole õnnestunud,” sõnas Saks.

Saksa sõnul on Ukraina kuskilt moona juurde saanud. “Me ei tea täpselt, kas nad toodavad seda ise, mida nad kindlasti pingutavad väga teha, või on siis kuskilt mujalt. Kas see tšehhide projekt on hakanud midagi andma? Esialgu selget kinnitust ei ole see saanud,” lausus Saks.

Venemaa president Vladimir Putinil ei ole tulevasteks nii-öelda presidendivalimisteks loodetud sõjasaavutusi ette näidata. “Oma ainukese kampaaniakõne, mis ta pidas föderatsiooni nõukogu ees – see oli niisugune välisministeeriumi žargoonis kutsutud “jõulupuu”, kus iga teemat natukene puudutati, aga niisugust läbivat strateegilist joont ei olnud,” sõnas Saks.

Saksa hinnangul sõjaliste saavutuste puudumine Venemaa inimesi valimiste vaates ei mõjuta. “Aga Venemaa president ise peale valimisi tõenäoliselt hakkab olukorda ümber hindama ja tegema uusi plaane,” ütles Saks.

Ta lisas, et Venemaa juhtkond ei saa endale pikalt lubada sellisel kujul rindel oma vägede kulutamist.

Ukraina rajab kaitserajatisi juhuks, kui nende enda võimalused pealetungile asumiseks ei realiseeru, sõnas Saks.

Saksa sõnul ei ole Ukraina saanud pealetungi planeerida, kuna neil napib rahalisi ressursse. Selle on põhjustanud USA toetuse ära kukkumine ning Ukrainale lubatud relvastuse mittetarnimine. “Siin on ilmselgelt kvaliteedipuudujäägid olemas. Aga praegu on aru saada, et erinevalt eelmistest aastatest, ei tehta iga tarne puhul suurt kisa-kära, vaid töötatakse rohkem vaikuses,” lausus Saks.

“Ma ei oska arvata, kas ukrainlased üritavad manööverpealetungi. Praegu tundub, et nad pigem üritavad sundida Vene vägesid lahkuma. Või nad sõdivad nii-öelda strateegiliselt. Seda eelkõige lõunas ja Krimmis, kus F-16 lisandumine võiks anda kõige suuremat efekti, kuna Venemaal on ilmselgelt probleeme oma vägede varustamise ja toetamisega,” ütles Saks.

Patiseis on Saksa sõnul ainult näiline. “Patiseis on ta visuaalselt. Tegelikult kannavad mõlemad pooled kaotusi ja need kaotused ei ole taastatavad. Eriti elavjõu osas. Ikkagi toimuvad sündmused, mis mõjutavad selle sõja tulemust,” sõnas Saks.

Süüdimõistetute kasutamine võitluses ei saa Saksa arvates olema massiline. “Selle peale Ukraina oma vägede mobilisatsiooni ülesehitamisel kindlasti põhilootusi ei pane,” ütles Saks.

Paavst Franciscus ütles intervjuus, et Ukraina peaks pidama läbirääkimisi sõja lõpetamiseks Venemaaga.

Paavsti sõnastus oli Saksa hinnangul erakordselt ebaõnnestunud, jättes mulje, et Ukraina peaks alistuma. “Hiljem üritas Vatikani ametlik teenistus seda kohandada. Ega sealt midagi paremat ei kostnud. See on näitab, et Rooma kiriku pea unistab mingisugusest teistsugusest maailmast, mis ei lähe reaalsusega sugugi kokku,” ütles Saks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rainer Saks arvab, et Venemaa okupeerimine Ukrainas on ekslikult tõlgendatud rahvusvaheliseks konfliktiks. Ta toonitab, et tegelikult on see koloniaalne konflikt, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse vastu. Selle probleemi lahendamiseks tuleb rahvusvahelisel kogukonnal tegutseda ja toetada Ukrainat tema suveräänsuse kaitsmisel. Saks rõhutab vajadust mõista ja hinnata olukorda õigesti ning mitte lasta mõjutada end valedest arusaamadest ja propagandast.