Prokuratuuril tuleb MES-i juhtide koroonalaenude süüdistus uuesti esitada | Eesti

1149968hbbf6t24

Prokuratuuril tuleb taas esitada süüdistus kahe endise Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhi vastu seoses koroonalaenude skandaaliga. Kahtlustatakse, et nad on kuritarvitanud oma ametiseisundit ning ebaseaduslikult eraldanud riigieelarvest raha. Skandaal raputas Eesti avalikkust ning tõi kahtlustuse riigi toetuste jagamise läbipaistmatuse kohta. Prokuratuuri uus käik näitab, et õiguslik vastutus ei kao ning korruptsiooniga võitletakse jätkuvalt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis formaalselt jõusse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhtide koroonalaenude kohta ringkonnakohtus tehtud otsustuse, millega tühistati maakohtu otsustus süüdistusakt prokuratuurile tagastada. Riigikohtunik Juhan Sarve sõnul kriminaalmenetlus selle määruse tõttu kindlasti ei lõpe.

2021. aastal pidas keskkriminaalpolitsei kinni MES-i juhatuse liikmed Raul Rosenbergi ja Madis Reinupi ja esitas neile kahtlustuse usalduse kuritarvitamises, kuna koroonameetmetest eraldati laenu vähemalt 42 ettevõttele, mis ei vastanud meetme tingimustele.

Eelmise aasta märtsis saatis Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistusakti Tartu maakohtule, kes aga tagastas oktoobris selle prokuratuurile. Kohtunik Triin Harak nimetas toona süüdistusakti sisu nõrgaks ja ütles, et pikk kohtuprotsess päädiks tõenäoliselt õigeksmõistmisega.

Maakohtu määruse vaidlustasid nii prokuratuur, kes leidis, et süüdistusakt vastab nõuetele, kui ka Rosenbergi kaitsja, kelle hinnangul oli süüdistusakt puudulik. Novembris rahuldas Tartu ringkonnakohus mõlemad kaebused: maakohtu määrus otsustati tühistada ning süüdistusakt saadeti maakohtusse eelmenetluse jätkamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid riigikohtus Rosenbergi kaitsjad, kes palusid tühistada otsus rahuldada prokuratuuri määruskaebus või muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

Sel neljapäeval otsustas asja vaaginud riigikohus jätta ringkonnakohtu otsus, millega tühistati maakohtu otsustus süüdistusakt prokuratuurile tagastada, formaalselt jõusse.

Riigikohtunik Juhan Sarv ütles ERR-ile, et nüüd tuleb maakohtul uuesti otsustada, kas ta jätkab sama süüdistusaktiga menetlust või teeb uue otsustuse süüdistusakti tagastamise kohta.

“Kui maakohus tagastab süüdistusakti puuduste tõttu ja see otsustus jõustub, siis saab prokuratuur esitada parandatud süüdistusakti uuesti. Riigikohtu määruse tõttu kriminaalmenetlus kindlasti ei lõpe,” kinnitas Sarv.

Loe rohkem:  Pere: Reformierakond teeb tööd Keskerakonna kukutamiseks Tallinnas | Eesti

Tema sõnul käsitles kohus määruses põhjalikumalt süüdistusaktile esitatavaid nõudeid ja süüdistusakti prokuratuurile tagastamise eeldusi, aga ka kohtuliku eelmenetluse rolli kohtuliku arutamise ettevalmistamisel.

Esmalt selgitas kolleegium, et süüdistuse sisus tuleb karistusõiguslikult tähtsaid asjaolusid kirjeldada sidusa loona, nii see oleks raskusteta arusaadav ka lugejale, kellel erinevalt prokurörist pole väidetava kuriteo kohta eelteadmisi.

Kolleegiumi hinnangul võib süüdistuse teokirjeldusele ette heita nii ebakonkreetsust kui ka lugeja tähelepanu hajutamist ebaoluliste üksikasjadega. Süüdistuse teokirjeldus ei pea üldjuhul olema sama üksikasjalik nagu süüdistust kinnitavate tõendite sisu. Süüdistuses on liigne kajastada asjaolusid, millest prokuratuur üksnes järeldab koosseisupäraste faktide olemasolu.

Teiseks peatus kolleegium lähemalt süüdistusaktis esitataval tõendite loetelul. Riigikohus leidis, et süüdistusakt peab olema nii ülevaatlik, selge ja loogiliselt struktureeritud, et kohtulikku eelmenetlust toimetav kohtunik, kes ei ole kriminaalasja materjalidega kursis, saaks ka ilma prokuröri juhendamiseta aru, milliseid tõendeid tuleb millise süüdistuspunkti arutamiseks uurida.

Ühtlasi leidis kolleegium, et tõenditele lisatavad viited tuleb sõnastada nii, et kohtul oleks võimalik anda tõendi tähtsusele vähemalt esialgne hinnang. Eriti oluline on see selliste tõendite, nagu näiteks ütluste puhul, mille kogumine või kohtulik uurimine võtab eelduslikult kauem aega. Samasugused nõuded laienevad ka kaitseaktile.

Kolleegium juhtis tähelepanu sellele, et seaduse järgi on kriminaalasja lahendaval kohtul ja kohtumenetluse pooltel kohustus planeerida juba kohtulikus eelmenetluses kohtulik arutamine sellisel viisil, mis aitab vältida tarbetut ajakulu, ning kohus peab tagama võimalikult kiire lahendini jõudmise. See tähendab muu hulgas üleliigsete või muul põhjusel tähtsusetute tõendite kogumata ja uurimata jätmist.

Kolleegium leidis, et süüdistusaktile esitatavate nõuete rikkumiseks, mis võib anda kohtule aluse süüdistusakt prokuratuurile tagastada, on käsitatav ka see, kui süüdistusakt on koostatud mitme süüdistatava kohta olukorras, kus seadus seda ei luba.

Loe rohkem:  Jüri Ratas lahkus Keskerakonnast ja liitub Isamaaga | Eesti

Lisaks märkis kolleegium, et süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks ei pea süüdistusakti puudused olema sellised, et need muudaksid kriminaalasja menetlemise, sealhulgas kaitseõiguse teostamise, võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Piisab sellest, kui süüdistusakti kvaliteediprobleemid raskendavad kriminaalasja menetlemist olulisel määral. Otsustades, kas süüdistusakti puudused tingivad selle prokuratuurile tagastamise, on riigikohtu teatel maakohtul teatav kaalutlusruum. Selle piiresse jäävat otsustust ei ole kõrgema astme kohtul alust muuta.

Peamine süüdistatav MES-i kohtuasjas on asutust ligi 20 aastat juhtinud Raul Rosenberg, teine kohtualune Madis Reinup kuulus sihtasutuse juhatusse peaaegu 10 aastat.

Rosenbergi ja Reinupit süüdistatakse koroonaepideemia ajal aastatel 2020–2021 toimunud kuritegudes. Rosenbergile heidetakse ette 38 ebaseadusliku laenu andmist kogusummas 23,15 miljonit eurot. Reinupile pannakse patuks viit laenulepingut. Nende summa jääb veidi alla miljoni euro.

Prokuratuur käsitleb mõlema mehe tegevust ettevõtetele laenude andmisel kui omastamist suures ulatuses.

Kumbki mees ei ole ennast süüdi tunnistanud. Nende allkirjastatud laenulepingud olid eelnevalt kiidetud heaks MES-i analüütikute, krediidikomitee või nõukogu poolt.

Kokkuvõttes võib öelda, et prokuratuuril tuleb Maaeluministeeriumi endiste juhtidele esitatud koroonalaenude süüdistus uuesti esitada, kuna esialgne süüdistus jäeti tõendite puudumisel tagasi võtmata. See juhtum on tekitanud palju segadust ja pahameelt Eesti avalikkuses ning inimesed ootavad õiglase ja läbipaistva kohtupidamise jätkumist. On oluline, et sellised olulised asjad oleksid põhjalikult uuritud ja vastutavad isikud vastutusele võetud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga