Prokuratuur pole endiselt Lehtmele kahtlust esitanud | Eesti

1981169h9dd4t24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel kuudel on tähelepanu keskpunktis olnud Prokuratuuri otsus mitte esitada Lehtmele kahtlust kavandatava politseioperatsiooni kohta. See on tekitanud palju küsimusi ja arutelusid üle kogu riigi. Selle sündmuse tähendus ulatub kaugemale poliitilistest intriigidest ja puudutab õigusemõistmise alustalasid. Ehkki see pole tekitanud veel suuri muutusi, on see küsimus, mis jääb Eesti ühiskonnas kahetlemata kuumaks teemaks. Loodame, et saate selle teema üle kaasa mõelda ja avastada siinse õigussüsteemi keerdkäike.

Üle poole aastat kestnud Slava Ukraini kriminaalasjas pole endiselt Johanna-Maria Lehtmele kahtlustust esitatud, kuna prokuratuur menetleb veel Ukrainast saadetud tõendeid.

Prokuratuuri avalike suhete nõunik Kauri Sinkeviciuse sõnul on MTÜ Slava Ukraini kriminaalmenetluses prokuratuuri poolt läbi viidud erinevaid menetlustoiminguid, mida on võimalik Eesis teha.

Kuna suur osa Slava Ukraini tegevusega seotud tõenditest asus Ukrainas, lõi prokuratuur Ukraina õiguskaitseasutustega ühise uurimisrühma.

“Praeguseks on Ukraina meile rahvusvahelises koostöös edastanud asjaolude selgitamiseks tähtsust omavad dokumendid,” lausus Sinkevicius.

“Edasises menetluses töötame Ukrainast saadud materjali läbi ja kui asjaolud on saanud piisavalt selgeks, saame otsustada, kas ja kellele on alust kahtlustuse esitamiseks,” sõnas Sinkevicius.

Küsimusele, kas Johanna-Maria Lehtme on üle kuulatud, prokuratuur ei vastanud.

Johanna-Maria Lehtme langes möödunud aasta kevadel kahtluse alla MTÜ Slava Ukraini kaudu Ukrainale annetatud raha väärkasutamises.

Lehtme eitas annetuste väärkasutamist.

Kahtluse alla langemise ajal oli Lehtme riigikogu liige erakonna Eesti 200 koosseisus. Riigikogu valimistel kogus ta 5251 häält, mis oli erakonna parim tulemus.

Pärast kahtluse alla langemist lahkus ta riigikogust ning erakonnast.

Kuigi prokuratuur pole endiselt Lehtme elaniku vastu kahtlust esitanud seoses kahtlustusega rahapesus, ei tähenda see, et uurimine oleks lõpetatud. Oluline on jätkata koostööd ametivõimudega ning anda neile aega uurimiseks. Samuti on oluline meeles pidada süütuse presumptsiooni ja mitte teha ennatlikke järeldusi. See on keeruline olukord, kuid õigluse saavutamiseks tuleb usaldada õiguskaitseorganeid ning oodata nende otsuseid. Loodame, et tõde selgub ja õiglus saab võidule.

Loe rohkem:  Kiik: apteegireform oli samm õiges suunas | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga