Prantsuse suursaadik: teeme Ukraina heaks palju, aga ei räägi sellest kõigile | Välismaa

2153608h7cd3t24

Prantsuse suursaadik rõhutab oma seisukohta, et kuigi Prantsusmaa teeb palju Ukraina heaks, ei ole sellest vaja kogu aeg rääkida. Hoopis olulisem on tegutseda ja näidata tegude kaudu oma toetust. See lähenemine aitab tugevdada kahe riigi suhteid ning peegeldab Prantsusmaa pühendumust tegelikele muutustele ja parema tuleviku loomisele Ukrainas. Suursaadiku sõnad annavad aimu Prantsusmaa järjepidevast ja tulemuslikust lähenemisest rahvusvaheliste suhete arendamisel.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron lõi laineid, kui teatas, et Ukraina toetamisel ei ole midagi välistatud. Prantsusmaa suursaadik Eestis Emmanuel Mignot ütles, et Pariisi suhtumine Venemaasse on märkimisväärselt muutunud ning see väljendub Ukraina toetamises.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on varemgi üllatusi pakkunud, olgu selleks siis NATO ajusurmast või Venemaa mittealandamisest rääkides. Arvamus, et Ukraina toetamisel ei tohi midagi välistada, tekitas teravat vastukaja.

“Mingeid maavägesid või sõdureid Ukraina pinnale ei saada ükski Euroopa riik või NATO liikmesriik,” kommenteeris Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

“President on selgelt öelnud, et USA väed Ukraina pinnale ei lähe,” kinnitas USA riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby.

“Praegu on seda liiga vara teha. Aga nagu ütlesin, siis Macroni vaatevinklist tuleb hoida kõik võimalused laual. Ja see valik on väga kaugel,” ütles Hollandi kaitseväe juhataja kindral Onno Eichelsheim.

“Minu arvates ütles ta seda eesmärgiga näidata, et meil on otsusekindlus ja otsustavus ning me ei karda Ukraina toetamisel minna kaugemale. Samas oli Pariisi kohtumisel konsensus mitmel teemal, eriti aga hinnangus, et Venemaa muutub üha agressiivsemaks. See on selge Prantsusmaal, kus näeme desinfokampaaniaid, mida korraldab Venemaa. Näeme ka, et Venemaa on agressiivsem ja tekitab kaose Aafrikas ja Lähis-Idas,” rääkis Prantsusmaa suursaadik Eestis Emmanuel Mignot.

Loe rohkem:  EL-i teadlased: jaanuar oli kõige soojem ajaloos | Välismaa

Pariisi kohtumisel kiideti põhimõtteliselt heaks Tšehhi algatus suurtükimürskude ostmiseks väljastpoolt Euroopa Liitu. Saksamaa teatas, et on valmis võtma suure osa kuludest enda kanda.

Prantsusmaa ei ole avalikustanud, mida peale nõusoleku andmise mürske osta veel kavatseb teha. Ka sõdurite saatmise teemal on vara midagi täpset öelda.

“Nagu president Macron ütles, et see teema ei ole laualt maas. Seda ilmselt arutatakse lähinädalail. See on üks valikutest. Seda ei otsusta mina, vaid president Macron. Eks näis, kes on nõus kuhu minema ja siis langetatakse otsused,” sõnas Mignot.

Prantsusmaa suursaadiku sõnul on Pariisi suhtumine Venemaasse oluliselt muutunud ning see väljendub ka Ukraina toetamises.

“Prantsusmaa on kolmekordistanud laskemoona tootmist Ukraina heaks. Suurendasime väljaõppe võimekust. Õpetame rohkem spetsialiste. Teeme üha rohkem, kuid tööstusel võtab aega adapteeruda ja toota rohkem. Võimekus toota Caesari haubitsaid on vähenenud 30 kuult 15 kuule. Tarnime tiibrakette ja president Macron teatas uuest tiibrakettide ja pommide paketist, mis antakse Ukrainale,” selgitas Mignot.

Euroopa Liidu suuruselt teine majandus Saksamaa järel on kahe aasta vältel toetanud Ukrainat 3,8 miljardi euro ulatuses. Sel aastal on Pariis lubanud toetada veel kolme miljardiga. Kaks aastat tagasi teravat kriitikat talunud Saksamaa on kõhklustest üle saades toetanud Ukrainat 17 miljardi euro väärtuses.

“Me teeme palju, aga me ei räägi kõigile, mistõttu oleme rahvusvahelistes raportites pisut madalamal tasemel,” selgitas Mignot.

Oluline on ka kahepoolse julgeolekuleppe sõlmimine veebruari keskel kümneks aastaks.

“Sõnum on signaali saatmine, et toetame Ukrainat pikka aega. Me ei aktsepteeri ühtki ideed külmutatud konfliktiks, sest nägime, mida see tekitas pärast Krimmi 2014. aastal,” ütles Mignot.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et Prantsusmaa suursaadik toob välja olulise punkti, et abi Ukrainale ei tohiks olla ainult meelelahutuslik ega poliitiliselt motiveeritud. Selle asemel peaksid riigid keskenduma tegelikele probleemidele ja vajadustele ning tegutsema diskreetselt ning tõhusalt. On oluline, et rahvusvaheline kogukond toetaks Ukrainat tema rasketes aegades, kuid samas peaksid need jõupingutused olema keskendunud abistamisele, mitte lihtsalt välise maine parandamisele. Ainult nii saame luua jätkusuutlikumad ja toimivamad lahendused konfliktide lahendamiseks ja stabiilsuse tagamiseks regioonis.

Loe rohkem:  USA mõistis hukka Iraani vastutustundetud raketirünnakud Iraagis | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga