Hanso: Hiina ja lääne majanduse lahtihaakimine pole lihtne | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Hanso, hiina ja lääne majanduse ekspert, on tõusnud esile keerukate majanduslike küsimuste lahendamisel. Tema pühendumus ja sügavad teadmised on aidanud avada Hiina ja lääne majanduste keerulisi aspekte. Tema analüüsid ja lähenemisviis on teeninud teda maineka majanduseksamini kohtumärgiga. Hanso on tuntud oma selge analüüsi ja terava vaatenurgaga, mis aitab kaasa majandusliku olukorra mõistmisele nii Hiinas kui ka läänes. Kas olete valmis avastama majanduse saladusi?ännagyust visita Hansot Eestis.

Hiinal ja läänel on selge vastastikune majandus- ja kaubandussõltuvus, mida lahti haakida on keeruline, ütles Eesti suursaadik Hiinas Hannes Hanso “Välisilmas”.

Hiina kasvatab kaubavahetust nn globaalse lõunaga, kuid sealt ei saa Peking ikkagi kõike, mida vaja, ütles Hanso.

“Siin on tegelikult (Hiinal ja läänel) ikkagi kaubanduses ja majanduses väga selge vastastikune sõltuvus. Kindlasti ei saa öelda, et Hiina suudaks globaalse lõunaga kaupa tehes saada sealt absoluutselt kõike, mida neil vaja on. Kui meie räägime väga suurest Hiina-sõltuvusest, siis tegelikult Hiinas täiesti ametlikult, ametlikel kohtumistel räägitakse, et kõik on vastupidi, et Hiina sõltuvus lääne tehnoloogiast ja sestap ka kõikvõimalikest kaubandus- ja tehnoloogiasidemetest on ebaproportsionaalselt suur. Kahtlemata on maailmas kohutavalt palju asju – tehnoloogia, kõrgtehnoloogia –, mida nad oma globaalse lõuna partneritelt kunagi ei saaks,” rääkis Hanso.

“Nii et kindlasti see lahtihaakimine ühelt poolt ja ka teiselt poolt ei oleks sugugi lihtne, olgugi, et Hiina kahtlemata töötab selles suunas, arendades justnimelt enda innovatsiooni ja innovatsioonil põhinevat majandust ja kõrgtehnoloogilist majandust. Sellega töötatakse sihikindlalt, aga see aeg, kui Hiina suudaks end lahti haakida ei ole kahtlemata veel käes,” lisas ta.

Hanso tõdes, et Hiinas avalikult majandusprobleeme pigem ei tunnistata, kuid kindlasti on kohalikul poliitilisel ja majanduseliidil need teada. Hanso sõnul on riigi majandusraskused praegu üüratud.

“Hiina on praegu ajalooliselt suures kinnisvarakriisis, kus kaks ülisuurt üleriigilist kinnisvarafirmat on läinud pankrotti. Hiinas on päris arvestatav deflatsioon. Välisinvesteeringud lahkuvad Hiinast – Hiina kui investeerimiskeskkonna vastu ei ole enam usaldust, kaasa arvatud Hiina enda ettevõtted liiguvad regiooni teistesse riikidesse, kus tööjõud on odavam ja poliitilisi pingeid vähem. Siis on Hiinal päris ulatuslik hinnalangus ka börsidel. Ja ka kohalike omavalitsuste võlg on pretsedenditult kõrge ja tehakse kõikvõimalikke kärpeid,” loetles Hanso Hiina probleeme.

“Lisaks tööpuudus, mis just noorte hulgas on ülimastaapsed ulatused võtnud. Hiina traditsiooniline 10-protsendiline majanduskasv on ammu kadunud ja pigem pingutatakse väiksemate kasvunumbrite saavutamise nimel ja need ei tule enam kergelt,” lisas ta.

Hanso hinnangul ongi Hiina võimude jaoks ilmselt suurim murekoht noorte tööpuudus. Muretsetakse, millised poliitilised järelkajad võivad sellel olla. Hanso selgitas, et ametlikel andmetel ei saa 25 protsenti ülikoolilõpetajatest tööd, kuid tegelikud numbrid võivad olla suuremad.

Ta märkis, et Hiinas ei ole üleriiklikku sotsiaalsüsteemi, mis noori keerulisel ajal toetaks. “Ikkagi sõltud oma perest, lähedastest ja sõpradest. Nii et see on tõsine peavalu selle riigi ja poliitilise eliidi jaoks,” tõdes Hanso.

Suursaadiku sõnul on Hiina valitsusel kindlasti plaane majandusolukorra parandamiseks.

“Kuidas suurendada investeeringuid kõrgtehnoloogiasektorisse, innovatsioonisektorisse, millest loodetakse lisandväärtust, ja fiskaalne turgutus ja sisemaise tarbimise suurendamine – need on mõtted, mille üle Hiina valitsus arutab ja mille peale töö käib. Kas need tegelikult neid sügavalt juurdunud probleeme lahendavad, selles võib kahelda,” rääkis ta.

Lisaks on Hiinas pretsedenditu demograafiline kriis. Hanso sõnul väheneb prognooside järgi Hiina praegune 1,4-miljardiline rahvaarv aastaks 2100 umbes 800 miljonile.

Kokkuvõttes võime järeldada, et Hiina ja lääne majanduse võrdlus ja analüüsimine on keeruline ülesanne, kuid seda on oluline teha, et paremini mõista nende erinevusi ja sarnasusi. Eesti majandussektor võib sellest õppida ja kasutada seda teadmist, et jätkata oma majanduskasvu ja arengut. Hanso artikkel annab hea ülevaate sellest, kuidas nende kahe majanduse toimimine erineb ning millised väljakutsed ja võimalused sellega kaasnevad. On oluline jätkata arutelu ja analüüsi, et aidata Eesti majandusel püsida konkurentsivõimelisena globaalsel turul.