Prantsuse põhiseaduskohus tunnistas seadusvastaseks osa sisserändereformist | Välismaa

2229726h9fd3t24

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Prantsusmaalt on tekitanud palju kõneainet üle maailma, kui Prantsuse põhiseaduskohus tunnistas seadusvastaseks osa sisserändereformist. See otsus on tõstatanud olulisi küsimusi sisserände poliitika ja õigusriigi põhimõtete kohta Euroopas. Kui ka sind huvitab see teema ja soovid rohkem teada saada, siis oled õiges kohas. Oleme siin, et uurida ja arutleda selle olulise otsuse mõju Eesti ja kogu maailma jaoks. Lähme sügavamale teemasse ja avastame selle tagajärjed!

Prantsuse põhiseaduskohus tunnistas seadusvastasteks osad president Emmanuel Macroni sisserändereformi sätted. Tagasilükatud sätted lisandusid eelnõusse parempoolse opositsiooni nõudmisel, kelle toetust oli vaja eelnõu vastuvõtmiseks.

Kokku lükkas kohus tagasi 32 uue sisserändeseaduse sätet 86-st. Endistest poliitikutest ja ametnikest koosnev kohtu üheksaliikmeline kolleegium tunnistas seadusvastasteks mitmed sätted, muuhulgas lükati tagasi meetmed, mis piirasid sisserändajate õigust sotsiaalabile, karmistasid pererände tingimusi ning nõudsid, et parlament arutaks iga aasta sisserändekvooti.

Samas sätete tagasilükkamise põhjuseks polnud nende põhiseadusvastasus, vaid protseduurilised alused: kohtu hinnangul polnud parempoolse opositsiooniga toimunud läbirääkimiste käigus lisandud sätted seotud valitsuse algse eelnõuga, kirjutab Financial Times.

Macronil on nüüd kaks nädalat otsustamaks, kas ta kuulutab seaduse välja kohtu poolt kärbitud kujul või suunab selle uuesti parlamendile arutamiseks. Valitsuse plaanidega kursis olevate allikate sõnul kavatseb Prantsuse president välja kuulutada seaduse ilma kohtu poolt tagasi lükatud säteteta.

Siseminister Gerald Darmanin väljendas rahulolu kohtuotsusega, sest kohus ei lükanud tagasi ühtegi algses eelnõus olnud sätet.

“Ükski seadus pole iial sätestanud nii palju võimalusi kurjategijate väljasaatmiseks ning nii palju nõudeid välismaalaste integreerumiseks,” kirjutas ta postituses sotsiaalmeedias X.

Euroopa Parlamendi valimiste küsitlustes esikohal olev parempopulistlik Marine Le Peni erakond Rassemblement National mõistis kohtu otsuse hukka.

Loe rohkem:  OVD: Venemaal on Navalnõi-protestidel kinni võetud üle 400 inimese | Välismaa

Erakonna esinumber Jordan Bardella nimetas seda “kohtunike riigipöördeks, mis keelab prantslaste enim toetatud tugevad meetmed”. Bardella lisas, et seadus on surnult sündinud ning Prantsusmaal tuleks korraldada rahvahääletuse sisserände teemal.

Sisserändeseadus pidi kujunema välja Macroni teise ametiaja suureks reformiks, kuid asjaolu, et tema erakond kaotas 2022. aasta parlamendivalimistel enamuse, sundis tal jõuda kompromissile parempoolse opositsiooniga. Kui eelnõu võeti muudetud kujul vastu detsembris Marina Le Peni erakonna häälte toel, nimetas Le Pen seda ideoloogiliseks võiduks.

Samas ei hääletanud pea neljandik Macroni 251 parlamendi alamkoja saadikust eelnõu poolt ning valitsuse tervishoiuminister astus tagasi protestiks koostöö vastu parempopulistidega.

“See on parlamenditöö tõrjumine ning see näitab, kui raske on [valitseda] ilma enamuseta,” kommenteeris kohtuotsust Roueni Ülikooli õigusprofessor Anne-Charlene Bezzina.

Vasakpoolne opositsioon ja inimõiguslased tervitasid kohtuotsust. Amnesty International nimetas seda võiduks sisserändajatele ning Sotsialistliku Erakonna juht Olivier Faure ütles, et valitsuse mainele jääb mahapesematu plekk parempopulistidega kompromissiile mineku järel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Prantsuse põhiseaduskohus on tunnistanud osa sisserändereformist seadusvastaseks. See otsus on tekitanud palju arutelu ja poleemikat nii Prantsusmaal kui ka välismaal. Kuigi see otsus ei muuda kogu sisserändereformi kehtetuks, on see siiski oluline samm õigluse tagamise suunas. See näitab, et põhiseaduskohus on valmis seisma inimeste õiguste eest ja kaitsema nende põhiõigusi. Samuti annab see lootust muudele seadusvastastele reformidele vastu astumisel ning aitab edendada õiglus ja võrdsust ühiskonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga