Viimane debatt enne Soome presidendivalimisi: esile tõusis ka majandus | Välismaa

2229723h0132t24

Tere tulemast! Viimane debatt enne Soome presidendivalimisi tõi esile mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas majanduse. Kandidaadid arutasid elavalt Soome majanduse hetkeseisu ja tulevikuperspektiive, pakkudes välja erinevaid lahendusi. Debatt pakkus huvitavat sissevaadet poliitilisse maastikku ning tõotab teha otsustava mõju valimistulemustele. Meil on hea meel, et saime teile sellest olulisest sündmusest ülevaate anda ning loodame, et teile meeldib meie järgmine artikkel. Aitäh, et olete meiega!

Soomes on pühapäeval presidendivalimised, neljapäeva õhtul oli viimane suur teledebatt Soome rahvusringhäälingus Yle. Soomes on presidendi vastutusel on eelkõige välis- ja julgeolekupoliitika, aga mida valimistele lähemale, seda rohkem on tulnud esile ka sisepoliitika ja majandus.

Presidendivalimiste teise vooru pääsemist ennustavad uuringud Alexander Stubbile ja Pekka Haavistole.

Praegune parempoolne valitsus tahab ohjeldada Soome võlakoormuse kasvu. Kärped ja toetuste vähendamine on pannud soomlased meelt avaldama ja streikima.

Need presidendikandidaadid, kellel erilist võidulootust pole, kasutasid suure vaadatavusega Yle teledebatti pigem selleks, et teleekraanil praegust valitsust sarjata ja oma erakonna seisukohti levitada.

“See joon, mille Petteri Orpo valitsus on valinud, et rikaste makse leevendatakse ja säästumeetmed suunatakse väikese sissetulekuga inimestele ja ühiskonna nõrgematele liikmetele – see on vale,” ütles sotsiaaldemokraat Jutta Urpilainen.

Debatil jõuti siiski ka julgeoleku ja välispoliitikani. Räägiti sisserändest ja Soome idapiirist, kust ka neljapäeval tuli taas salaja üle 18 varjupaigataotlejat.

Presidendikandidaat Pekka Haavisto ütles väljaande Helsingin Sanomat debatis, et valijad ise on kohtumistel sisepoliitika ja majanduse teemad jutuks võtnud

“Kui sügisel küsiti välis- ja julgeolekupoliitika kohta, siis nüüd uuritakse, kas president mõistab, missugune maa on Soome, kas ta mõistab vaesust ja tõrjutust,” rääkis Haavisto.

Valimised on pühapäeval. 44 protsenti valijatest on oma otsuse teinud juba eelvalimiste käigus.

Loe rohkem:  Suurbritannia laiendas Moskva-vastaseid sanktsioone | Välismaa

Soome presidendiks kandideerib üheksa inimest. See tähendab, et hääled killustuvad nii palju, et ilmselt ei saa ükski kandidaat piisavat toetust ja veebruaris tuleb pidada teine voor. Tõsiseltvõetavad võimalused teise vooru jõuda on kolmel, võib-olla neljal kandidaadil.

Neljapäeval ilmusid ka Yle värske avaliku arvamuse küsitluse tulemused. Võrreldes detsembriga on kõige populaarsema kandidaadi, peaministripartei Kokoomuse Aleksander Stubbi toetus langenud 32 protsendi pealt 27 protsendile. Valijaühenduse esitatud Roheliste liige Pekka Haavisto on täpselt samas seisus kui kuu aega tagasi ehk tema toetus on 23 protsenti.

Põnevusega on jälgitud Perussuomalaiste presidendikandidaadi Jussi Halla-Aho hoogsat tõusu. Kui oktoobris toetas teda kaheksa, siis detsembris 13 ja viimases küsitluses juba 18 protsenti. Halla-aho ei ole eriti sarmikas inimene, aga ta on olnud debattides olnud äärmiselt loogiline ja hästi argumenteerinud. Pealegi on Perussuomalaised juba mitmete valimiste ajal näidanud, et oskavad kampaanias lõpuspurti teha.

Kokkuvõttes tõi viimane debatt enne Soome presidendivalimisi esile mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas majanduse olukorra. See näitab, et Soome valijad hindavad kandidaatide seisukohti majanduse ja rahanduse valdkonnas. Lisaks on selge, et Soome jaoks on oluline ka välispoliitika ning suhted teiste riikidega. Seega võib eeldada, et presidendivalimiste tulemus võib mõjutada mitte ainult Soome siseasju, vaid ka nende suhteid teiste riikidega, sealhulgas Eestiga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga