Pliiats turgutab mälu | Psüühika

558447h58e7

Tere tulemast Psüühika poe pliiatsiturule! Kas olete otsinud viisi, kuidas turgutada oma mälu ja parandada keskendumisvõimet? Siis olete õiges kohas! Meie ainulaadne pliiatsiturul pakub spetsiaalselt formuleeritud pliiatseid, mis on loodud selleks, et toetada teie psüühikat ja suurendada teie kognitiivseid võimeid. Olgu teie eesmärk säilitada terav mälu või paremini õppida, meil on teile sobiv pliiats. Astuge sisse ja avastage, kuidas meie tooted võivad teie elu paremaks muuta!

Kui tahame, et miski ei ununeks, paneme selle tihtipeale kirja. Tänapäeval hõlbustab kirjapanekut tehnika, eelkõige arvutiklaviatuur ja nutiseadme puutetundlik ekraan.

Kuid Norra teadlaste äsja avaldatud uuringust selgub, et eelmainitud tüüpi moodsa kõrgtehnika saavutused ei olegi tegelikult meelespidamise jaoks ehk nii soodsad kui mõnevõrra vanemad tehnikasaavutused, mida võime üldnimetusena kirjapulkadeks nimetada.

Audrey van der Meer ja ta kolleegid Trondheimis asuvast Norra Teaduse ja Tehnika Ülikoolist kutsusid katseid tegema 36 üliõpilast.

Nad näitasid neile ekraani pealt ühekaupa norrakeelseid sõnu ja palusid need ise ka üles kirjutada. Kirjutada sai kahte moodi: kas ühe sõrmega klaviatuuril toksides või digipliiatsiga puutetundlikul ekraanil käekirjaliselt, joontega ühendatud tähtedega kirjutades.

Samal ajal mõõdeti katseisikute ajutegevust täppiskuvava elektroentsefalograafi abil, mille 256 andurit asetati katseisiku pähe nagu ujumismüts.

Selgus, et kui katseisik kirjutas etteantud sõna pliiatsiga, olgugi seejuures ekraanile, tugevnes infovahetus eri ajupiirkondade vahel märgatavalt rohkem kui siis, kui ta toksis sõna klaviatuuril sisse.

558447h58e7

Teadlased söandavad järeldada, et pliiatsit hoidva käe liigutamisega kaasnevad visuaalsed ja taktiilsed impulsid soodustavad ajuosade ühistööd ja edendavad sedakaudu meelespidamist.

Ajuosade tihedat infovahetust lubavad mälu tugevdajaks ja õppe hõlbustajaks pidada juba varasemate teadustööde põhjal kujunenud arusaamad.

Teadlased väidavad ka, et kuigi katses kirjutati pliiatsiga ekraanile, võib üsna kindel olla, et samasuguse tulemuse annab ka paberile kirjutamine.

Loe rohkem:  Eesti on hakanud maailma õnnelikkuse edetabelis langema | Psüühika

Samuti võib nende sõnul oletada, et isegi kirjatähti omavahel joontega ühendamata kujul üles tähendades on pliiatsi kasutamisel nuputoksimise ees eeliseid, sest keerukad sõrmeliigutused ajendavad ajuosi ikkagi omavahel rohkem suhtlema. Ühe ja sama sõrmega korduvalt klahve vajutades annab kirjutaja ajule palju lihtsakoelisemat sisendit.

Võib-olla just sel põhjusel kipuvad lapsed tänapäeval mõnikord segi ajama väiketähti b ja d, mis on teineteise peegelpildid. Nutiseadmete meelevalda jäänud lastel ei seondu kirjatähtedega tugevat, lihaseid ja aju haaravat kehalist kogemust.

Van der Meer ja ta kaasautor kirjutavad oma tööst ajakirjas Frontiers in Psychology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

In conclusion, it is clear that the simple act of writing by hand with a pencil can have a significant impact on memory and cognitive function. The tactile experience of putting pen to paper engages the brain in a unique way, which can aid in memory retention and mental stimulation. In Estonia, embracing the use of pencils as a tool for boosting memory and overall mental health is important for individuals of all ages. By incorporating the use of pencils into daily routines, Estonians can potentially enhance their cognitive abilities and improve their overall well-being.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga