Peep Pahv: soovitaks kõigile, ka kohtunikele, paksemat nahka | Korvpall

Peep Pahv is a name synonymous with basketball in Estonia. Known for his tough, no-nonsense playing style, Pahv is a force to be reckoned with on the court. But it’s not just his skills that set him apart – Pahv is also admired for his resilience and determination. Off the court, he is a mentor and role model for aspiring athletes, encouraging them to develop a thicker skin and never give up on their dreams. Whether you’re a player, a fan, or even a referee, Peep Pahv is someone you should definitely have on your radar in the world of Estonian basketball.

Eesti-Läti korvpalliliiga tehniline komisjon määras poolteist nädalat tagasi Pärnu Sadama klubile 1000 euro suuruse trahvi, sest komisjoni hinnangul olid meeskonna peatreeneri Gert Kullamäe kommentaarid Delfi taskuhäälingus “Pihtas põhjas” kohtunike suunas iroonilised ja halvustavad.

Eelmise nädala alguses teatasid populaarse taskuhäälingu tegijad, et neist jääb eeter edasipidi tühjaks, sest lisaks trahvimisele ähvardati Gert Kullamäed treenerilitsentsist ilma jäämisega ja sellistes tingimustes on saate tegijate hinnangul korvpalliteemade arutamine avalikus ruumis muutunud võimatuks.

Diskussioon haaras suurt osa Eesti korvpallijälgijaskonnast. Millal ja kuidas tohib siis kohtunike tööd kritiseerida ja kui suur oht sõnavabadusele on Gert Kullamäe trahvimine ja täiendavate sanktsioonidega ähvardamine. Millisel määral vajavad kohtunikud avalikus ruumis kaitset?

Pahv: inimestel on ikkagi arvamusvabadus

Peep Pahv omab tippspordi ja eriti meistriliiga tasemel korvpalli kajastamisele mitmekülgset vaadet. Tal on aastakümnete pikkune kogemus ajakirjanikuna, sealhulgas saatejuhina populaarses iganädalases podcast’is “Mehed ei nuta”.

“Sellest, et kes ja mida peab rääkima, oleneb ka sellest, eks seda saadet teeb. Kui räägime ajakirjanikest, kes teevad korvpalli- või jalgpalliteemalist podcast’i või asjatundjad, siis neid kuidagi piirata keegi ei saa,” ütles Pahv Vikerraadiole. “Kuidas nad hakkavad piirama neid inimesi, kes seotud ei ole? Seal mingit juttu ei ole, inimestel on ikkagi arvamusvabadus ja kõik ju arvavad podcast’is omaenese näo ja nimega. See ei ole mingisugune anonüümne kommentaarium. Ma ei arva, et seal üldse väga midagi piirama peaks.”

Viimase kümnendi jooksul on aga lisandunud justnimelt vaatenurk võistlusväljakule kõige lähemalt ehk treeneripingilt. Teist hooaega töötab Pahv Eesti-Läti korvpalliliigas osaleva Keila Korvpalliklubi peatreenerina. Ajakirjanik ja treener ütles, et kõik meistriliiga ja ka madalamate liigade mängijad, treenerid ning klubijuhid on allkirjastanud deklaratsiooni, milles lubavad mitte korvpalli mainet kahjustada. 

“See on nüüd rohkem juristide pärusmaa, mis see kahjustamine on,” ütles ta. “Kui ma ütlen, et kohtunik on teinud mingit jama ja valesid otsuseid, kas see on korvpalli maine kahjustamine? Ma arvan, et ei ole tegelikult. Asjadest tulebki rääkida nii nagu on. Võib ju rääkida ja räägitaksegi sellest, et mängija on vilets, eksib, treener on loll ja teeb imelikke asju.”

“Miks siis kohtunike kohta ei tohi rääkida? Mina üldiselt pooldan seda, et kui inimene oma näo ja nimega on, siis väga piirata ei tulekski,” lisas ta.

Kohtunikud kardavad, et kriitika tõttu jääb järelkasvust vajaka

Korvpallikohtunike vastus Kullamäe sõnavõtule oli tugev. Eesti-Läti korvpalliliiga tehniline komisjon määras rahalise trahvi ning kohtunike komitee juht Atso Matsalu ütles, et edasised rikkumised võivad Kullamäe jaoks päädida litsentsi lõppemisega. Selle peale otsustas taskuhääling ühtlasi mikrofonid kokku pakkida.

Eesti Korvpalliliidu turundus- ja kommunikatsioonijuht Gerd Kiili ütles Vikerraadiole, et alaliit ei saa ega hakka taskuhäälinguid kuidagi piirama. Pahvi sõnul paistis eelmainitud ähvardus Kullamäe litsentsi osas eriti kehvasti välja, kuid ta lisas, et ei usu, et Matsalu tõesti nii arvas.

Kiili sõnas, et nii oli ning pööras tähelepanu pigem omavahelisele kommunikatsioonile. “Endiselt me saame asju omavahel rääkida läbi. Enne, kui see läheb kuskile meediasse,” ütles ta.

“Alustame sellest, et korvpall on väga õnnelikus seisus. Päris mitmed podcast’id on populaarsed, mis on kodusele korvpallile pühendatud ja ükski neist pole alaliidu poolt ellu viidud või finantseeritud,” ütles Kiili, kes pani meediale südamele järgida tavasid. “Vastaspoole seisukohtade võtmine, kuulamine ja aru saamine. Mitte ainult ühepoolse vaate tugev toonitamine.”

Kiili kinnitas, et hooaja eel räägiti klubijuhtidega taskuhäälingutes ning meedias kaasa löömisest. “Meil on olemas Eesti-Läti liigas korvpalli meistriliiga nõukogu. Seal käiakse need teemad üle, seesama kaasus kohtunike suunal on seal läbi käinud. Et me väldime negatiivseid hinnanguid kohtunike tööle, just podcast’ides. Et need on ühepoolsed, kohtunikud ei saa seal ennast õigustada ja parandada,” selgitas ta.

Kiili toonitas, et kohtunikud ei ole eriseisuses ning on lihtsalt üks osa suurest mängust. Samas võib tema sõnul pidev kriitika tipptasemel tilkuda ka allapoole. “Kui vaatad suurelt väiksele, siis kui laseme asja käest ära ja kohtunikud saavad pidevalt vastu päid-jalgu kõrgel tasemel. See läheb ka fännidega, kes on ju ka lapsevanemad, järjest allapoole noorteliigadesse,” ütles ta.

Kas kohtunikele makstakse sõimu talumise eest?

Kiili tõmbas paralleeli ka jalgpalliga, mida tema enda lapsed mängivad. “Käies oma laste jalgpallimänge vaatamas, on päris košmaar, kuidas kohtunikke töödeldakse,” ütles ta.

Kiili lisas, et jalgpallis on asi veel suurem, sest noorteklassides on platsil ainult üks kohtunik. Tihtipeale ei ole ta ka kõige kogenum. “Kust siis tema selle enesekindluse saab ja kindlasti ei ole seal need rahanumbrid sellised, et kohe lüüakse dollaripakiga vastu pead ja saad aru, et sõim on palga sees. Ei ole tegelikult.”

Aga kas Eesti-Läti korvpalliliigas on? “Eks ta käib asja juurde, seda sõimu on ju olnud koguaeg ja seda on ju igal tasemel. Meil õnnestus sellel aastal Eesti-Läti liigas kohtunike tasusid tõsta. Need tasud ei ole endiselt need, mis nad võiksid olla ja mis nad lähiregiooni liigades on, aga me oleme seda teed läinud, et oleme leidnud ressurssi sinna panustada,” ütles Kiili.

“Ja peab tunnistama, et jättes nüüd selle viimase nädala emotsioonid kõrvale, siis tegelikult ei olegi olnud suuri probleeme see hooaeg. Pigem on kohtunikud saanud kiita oma avatuse pärast. Vanasti oligi suletud ring, isegi kui kohtunikud said karistada mingite vilepartiide eest, siis ega seda ju kellelegi ei öeldud. See tekitas selja taga rääkimist,” ütles ta.

“Täna meil on olemas selged käitumisreeglid, kuidas kohtunike karistusi klubidele kommunikeeritakse ja sealt edasi. Ei ole sellist lugu, et on karistamatud. Kas [sõim] on palga sees? Ütleme nii, et ei tahakski, et see kunagi palga sisse saab,” lisas korvpalliliidu turundus- ja kommunikatsioonijuht. “See on selline ühiskonna ja kultuuri kasvatamise küsimus.”

Korvpalliliit soovib, et taskuhääling jätkaks

Pahv ütles, et kohtunikest peab aru saama. “See on ilmselgelt kohtunike tsunfti palve, et neid ei kritiseeritaks, kuna nad kardavad, et kui on palju kriitikat, siis ei tule uusi kohtunike peale. Siis on see palve, et mitte kriitikat teha,” selgitas ta.

Samas ei pidanud tema taskuhäälingus välja öeldut piisavalt tõsiseks, et sellist reaktsiooni õigustada. “Nagu ma ütlesin, ma ei pea seda õigeks. Ma arvan, et igasugune kriitika viib edasi ja sunnib rohkem pingutama,” lisas Pahv. “Kas seal on riivet sõnavabadusele? Kindlasti on. Kui inimene on oma näo ja nimega väljas, siis seda arvamust ei peaks piirama,” ütles Pahv. “Ma soovitaks kõigile, ka kohtunikele, natuke paksemat nahka. See tuleb elus üldjuhul kasuks.”

Pahv ütles, et on Kullamäega podcast’i lõpetamise otsusest rääkinud ning ei pea seda ise mõistlikuks otsuseks. 

Kiili sõnas, et korvpalliliit ei saa Kullamäe või teiste korvpalliga seotud inimeste sõnavõtte piirata ega kontrollida. “Seda pole mõtet reglementeerida, kuid võimalusel mingid mängureeglid siiski kokku leppida. Aga see pole nii, et lepid personaalselt kokku, vaid need on liigaülesed reeglid,” arvas ta.

“Meie sõnum on lihtne: selle arusaamatuse pärast seda podcast’i mitte kõrvale visata. Keegi ei keela ka Gert Kullamäel seal osaleda, eestvedajad on nemad. Kui mehed leiavad energiat, saavad üle ja mõistavad, et kui see kartul tundus mingil hetkel väga kuum, siis laiem pilt – fännid teevad gruppe, et taastage podcast,” lõpetas Kiili. “Kui läheb südamesse, siis äkki leiavad energiat sellega edasi panna.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Peep Pahv on tõeliselt kogenud ja tark treener, kes oma pika karjääri jooksul on aidanud paljusid noori korvpallureid paremaks saada. Tema soovitus paksema naha kasutamise kohta on kindlasti väärt ka kohtunike tähelepanu, sest see annab võimaluse mängijatel end väljakul arendada ning võistlusmomenti tõhusamalt käsitleda. Seega, Peep Pahvi soovitust võiks kuulata kõik korvpallihuvilised, kaasa arvatud kohtunikud, sest tema kogemused ja teadmised on hindamatu väärtusega.