Pärnumaa pruudid tõid oma kleidid näitusele | Eesti

Tere tulemast Pärnumaale, kus kohalikud pruudid on toonud oma kaunid pulmakleidid näitusele! See võrratu sündmus toob kokku kuulsaid ja tavapärasemaid pulmakleite ning rõhutab piirkonna rikkalikku pulmakultuuri. Külastajad saavad imetleda erinevaid stiile ja disaine ning saada aimu sellest, millised on kaasaegsed pulmatrendid Pärnumaal. Kas oled kunagi unistanud imelisest Eesti pulmast? Siis see näitus on just see, mida otsid! Tulge avastage Pärnumaa pruutide ilu ja elegantsi. Tule ja sukeldu Eesti pulmakunsti maailma!

Pärnumaal Seljametsa rahvamajas seati sõbrapäevaks sisse pulma-kleitide näitus. Oma pulmakleidid tõid teistele vaatamiseks peamiselt kogukonna enda pruudid.

Pärnu külje all asuv Seljametsa küla rahvamaja pani idee pulmakleitide näitusest idanema juba möödunud kevadel. Teostuseni jõuti aga sel talvel, kui rahvamajja jõudis nii Seljametsalt, Paikuselt, Pärnust kui ka Häädemeestelt kokku 21 pulmakleiti.

“Tegime üleskutse tuua siia pruutkleidid ja pulmapäevaga seonduvad esemed ja meie üllatuseks tuli neid päris palju. kõige vanem on 1961. aastast ja kõige viimane on siis 2023. aasta pulmakleit. See on minu enda pulmakleit,” ütles Seljametsa muuseumi pedagoog-varahoidja Krista Vessmann.

Üks roosa kleit on 1983-ndal aastal abiellunud Tiiu kleit ja kuna talle ei meeldinud loor, siis meisterdas tema tulevane abikaasa talle metallitöökojas krooni. Tiiuga samal aastal abiellus Seljametsa rahvamaja direktor Eda Naaber, kelle pulmakleiti võib samuti näitusel näha.

“Olime väga noored, 18-aastased mõlemad. Kleit sai valitud hästi lihtne, lasin õmmelda, peig maksis õmblemise kinni, maksis 25 rubla,” rääkis Naaber.

Näituse kõige vanemad kleidid on aga Eda Naaberi ämma Helgi kleidid.

“21. jaanuaril 1961. aastal registreeriti abielu ja 15. aprillil oli kiriklik laulatus ja oli pulmapidu. Oleme küsinud, et kuidas ja miks olid need kaks asja eraldi, siis tuli välja, et siga oli kasvamas, aga jaanuarikuus ei olnud siga veel valmis lauale minema ja sellepärast pulmapidu edasi lükkus,” rääkis Naaber.

Tänapäevased pruutkleidid jõudsid Eestisse 20. sajandil.

“Siis hakati kasutama heledatoonilist kleiti, mis oli siis võib-olla isegi et leerikleidina kõigepealt kasutusel. 19. sajandi lõpul tehti veel ikkagi villaseid jakke ja seelikuid. Valge kleidi traditsioon iseenesest on tulnud siiski kuninganna Victoria ajast ehk siis tema pulmadest, kus ta siis esmakordselt kandis valget maani kleiti,” rääkis Pärnu muuseumi peavarahoidja Piret Pedanik.

Kleidinäitus “Pärnumaa pruudid” toob esile mitmekesisust ja ilu, mis iseloomustab meie maakonna pruutide kultuuri. See on kaunis võimalus austada traditsioone ja näidata maalilist käsitööd, mis on tehtud erilisteks sündmusteks nagu pulmad. Näitus loob võimaluse kogukonna ühendamiseks ning ajalooliste kleitide hindamiseks. See on oluline samm meie kultuuri säilitamisel ja järgmistele põlvedele edasiandmisel. Loodame, et see näitus inspireerib ja rõõmustab inimesi ning julgustab neid väärtustama meie ajaloolist pärandit.