Pakosta: riigikokku jõudis maksete kontrolli ettepanek liiga hilja | Eesti

Estonia has seen a recent debate in parliament regarding the timing of proposed changes to payment controls, with Pakosta arguing that the proposal has arrived too late. The discussion has sparked controversy and raised questions about the government’s responsiveness to issues of financial security. As the country grapples with the implications of delayed legislation, the public is left wondering about the effectiveness of lawmakers in addressing pressing concerns. This development serves as a stark reminder of the ever-evolving nature of governance and the need for proactive measures to ensure the welfare of Estonian citizens.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ei toeta mõtet kehtestada kõikidele maksetele Euroopa Liidus 30-päevane tähtaeg ja alustada maksete liikumiskiiruse kontrolli. ELAK-i juht Liisa Pakosta ütles, et paraku ei saanud riigikogu otsustada, et see peaks jääma siseriiklikuks küsimuseks, sest dokumendid jõudsid riigikokku liiga hilja.

Mida ikkagi teha olukorras, kui Euroopa Komisjonis tuleb ilmselgelt jabur ettepanek? Kuidas sellised asjad üldse sünnivad?

Kõigepealt me peame aru saama sellest, et praegu on jäänud ju loetud päevad selle Euroopa Komisjoni koosseisu lõppemiseni ja kohe tulevad Euroopa Parlamendi valimised. Pikaajalised riigikogu liikmed ütlevad, et vahetult enne riigikogu valimisi viimaseid eelnõusid üritatakse ka kiiresti läbi suruda. Paraku on sama asi Euroopa Liidus. Praegu tegeleme selliste eelnõudega, mis ei ole leidnud varem heakskiitu või konsensust. Nüüd üritatakse veel kuidagi vaadata, kas selle eelnõuga jõuab kuskile või ei jõua. Lihtsalt tuleb arvestada ka seda ajafaktorit.

Kui me räägime konkreetselt sellest mõttest, et tuleks kehtestada üle terve Euroopa Liidu maksimaalselt 30-päevane maksetähtaeg kõigile maksetele ja selle tähtaja ületamise eest tuleb automaatne viivis, siis see on selge ülereguleerimine. Seda tegelikult ei ole vaja teha.

Kas te ei tunne, tegelikult selliste asjade arutamine on mõnes mõttes ikkagi ju ka ajaraiskamine? Reaalset probleemi ei ole ju olemas?

Me oleme täpselt sama palju Euroopa Liit nagu on Saksamaa ja Prantsusmaa. Nüüd teiseks, kõik riigikogu komisjonid arutavad ju ka erinevaid ettepanekuid, mis kuskilt on tulnud ja nendest sugugi mitte kõik ei jõua õigusnormideni. Selles ongi demokraatia mõte, et inimesed võivad teha erinevaid ettepanekuid ja neid ettepanekuid tulebki arutada.

Normaalne osa demokraatiast on ka see, et enamus otsustab. Seega me ei saa päris välistada, et enamus liikmesriikidest on selle määrusega nõus ja me peame siiski selle ka oma siseriiklikesse kavadesse võtma?

Rumalaid otsuseid ei saa kunagi päris lõpuni välistada, see on küll tõsi. Suuremate riikidega tulebki tööd teha selle nimel, et enamus nii ei otsustaks. Poliitikas on niisugustel elementaarsetel matemaatikateadmistel oma koht ja vastavalt sellele tulebki toimetada.

Tagasisidet komisjoni määruse kavale üle Euroopa Liidu andis vist 137 sidusorganistatsiooni, mis nii olulise ettepaneku puhul on naeruväärselt väike.

Jah. Euroopa Liidu asjade komisjoni töös me ise oleme läinud järjest aruteludega avalikumaks, et inimesed saaksid neid jälgida. Otsused ei tohi sündida nii kitsas ringis. Konkreetne ettepanek ei ole üldse korralikult põhjendatud. Meil on laua peal üks määruse eelnõu, mis ei ole hästi koostatud, mis ei ole hästi põhjendatud ja see on kindlasti ka üks argument, et miks sellele vastu olla.

Euroopa Komisjon ei peaks ju tegelikult olema organ, mis on kergesti mõjutatav määruste tootja, vaid sealt peaksid tulema ikkagi selgelt argumenteeritud põhjalikud paberid? Nüüd me näeme ühe näite pealt, et see nii ei ole.

No see, mis peaks olema, tegelikult sellest, mis on, mõnikord kahjuks erineb. Ka antud näite puhul ju tegelikult jõudis materjal riigikokku pärast seda, kui subsidiaarsuskontrolli tähtaeg oli läbi. Ehk ka siseriiklikult me ei suutnud nii kiiresti liigutada nagu tegelikult oleks vaja olnud. Ja see on omaette probleem.

Me oleme tellinud eelmise aasta lõpus uuringu ja ka see uuringu tulemus näitas, et see on üks asi, mida me siseriiklikult peame oluliselt parandama. Riigikogu ei saa praegu kogu oma mõjujõudu õigesti ja Eesti inimeste huvides kõige paremal moel kasutada. Selleks on tõesti vaja kiirendada protsessi meil riigi sees, et meieni jõuaksid asjad õigel ajal.

Ma kahtlustan, et 95 protsenti Eesti inimestest ei tea, mis asi on subsidiaarsuskontroll. Lihtsustatult, te peaksite riigikogus otsustama, kas mingi murekoht tuleb lahendada riigisiseselt ja kui see ei õnnestu, siis katsume üle-euroopaliselt lahendada. Miks ei jõudnud eelnõu koos dokumentidega õigeks ajaks teie ette?

Parlamentidele, sealhulgas ka Eesti riigikogule on antud tööriist öelda, et meie oma riigi nimel otsustame, et see küsimus peab jääma siseriikliku regulatsiooni jaoks. Ja see on Eestis riigikogu kõige tähtsam tööriist. Subsidiaarsuskontrollile on üle terve Euroopa Liidu seatud tähtaeg. Aga kui riigikoguni jõuab see eelnõu üldse alles pärast seda, kui see tähtaeg on kukkunud, siis me ei saa oma kõige tähtsamat tööriista kasutada.

Kes jättis õigel ajal saatmata?

Selleks peab jalad kiiremini kõhu alt välja võtma kas vastutav minister, ministeerium või tegelikult ka riigikantselei, me oleme kõikidega heas koostöös seda arutamas.

Oli see justiitsministeeriumi, rahandusministeerium või välisministeerium?

Ausalt öeldes ma jätan selle praegu vastamata. Me ELAK-is tõdesime, et kahjuks subsidiaarsuskontrolli sellepärast siin kasutada ei saa, et aeg sellele on lihtsalt möödunud. Aga kes täpselt mida tegemata jättis, seda tuleks hakata dokumentidest otsima.

Kuigi Pakosta ettepanek riigikogusse maksete kontrolli kohta võis tunduda tervitatav ja vajalik samm korruptsiooni ja ebaeetilise käitumise vähendamiseks, jõudis see ilmselgelt liiga hilja. Oluline on, et sellised ettepanekud tehtaksid õigel ajal ja oleksid tulemuslikud. Ehkki me ei saa muuta minevikku, peaksime tulevikus olema valvsamad ja kiiremad sarnaste probleemide lahendamisel. Loodame, et sellised ettepanekud ei jääks enam kunagi hiljaks ning aitaksid kaasa ausama ja läbipaistvama poliitilise kultuuri arendamisele Eestis.