Kallas: Euroopa põllumeeste olukord ongi väga keeruline | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus Euroopa põllumeeste olukord on teema, mis kõiki puudutab. Kallas on öelnud, et põllumeeste olukord Euroopas on äärmiselt keeruline ning vajab kiiret lahendust. See on teema, mis meid kõiki mõjutab, sest põllumeeste heaolu on otseselt seotud meie toidu kvaliteedi ja kättesaadavusega. Astugem siis üheskoos sammu selle olulise küsimuse lahendamiseks ning toetagem meie talunikke ja põllumehi nende rasketes oludes.

Euroopa Liidu põllumeeste nõudmised rohepöördega kaasneva bürokraatia vähendamiseks ja toetuste suurendamiseks on asjakohased, sest olukord ongi erinevate asjaolude kokkulangemisel muutunud väga keeruliseks, ütles “Esimeses stuudios” regionaalminister Madis Kallas.

Kallas, kes osales Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel, tunnistas, et põllumeestel kannatust enam palju jäänud pole, sest erinevaid muresid ja probleeme on niivõrd palju kuhjunud.

Esimeseks probleemiks on tema sõnul Ukraina sõja tõttu tekkinud turumoonutus ja turu mittetoimine; teiseks on põllumehed vastu erimärgistatud diisli soodustuse kaotamisele ning kolmandaks pole ka ilm põllumajandust soosinud.

Üks asi, mida lahendama saaks kohe hakata, ning sellega nõustusid kõik Brüsselisse kogunenud ministrid, on bürokraatia vähendamine, märkis Kallas. Eriti on põllumeestele vastukarva rohepöördega seotud bürokraatia kasv, lisas ta.

“Mingil määral kindlasti on toonud (see kaasa bürokraatia kasvu), aga ka põllumehed ise tunnistavad, et kui lepiti kokku üleminekus kestlikumale põllumajandusele, siis tunti, et need sammud on õiged ja enamus kirjutas alla, aga nüüd on tulnud nii palju probleeme juurde. Keegi ei ütle, et ei peaks seda ambitsiooni jätkama. Pigem arutati, kuidas rohkem toetada põllumehi, et nad saaksid liikuda selles suunas, mille oleme kokku leppinud,” lausus Kallas.

Kallase sõnul märgiti aruteludel Brüsselis, et väljapakutud muutused oleksid euroliidu jaoks ajalooliselt suur ettevõtmine ning keeruline oleks prognoosida, kuidas need mõjutavad rohepööret ja üleminekut kestlikumale põllumajandusele. Üks ettepanek oli etteseatud tähtaegu aasta-kahe võrra edasi nihutada, ütles ta.

Kallas nõustus, et rohepöördega seotud ambitsioonide madaldamist on näha ja kuulda ka mujal kui põllumajanduses ning ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni viimase aja sõnavõttudes. “See on reaalse olukorraga leppimine. Me võime teha näo, et midagi pole muutunud ja liigume samade sammudega edasi, mis varasemalt – see ei ole reaalne praegu,” lausus ta.

Kallase sõnul jäi kohtumiselt kõlama nõudmine, et bürokraatia vähendamisega saab ja peab tegelema hakkama kohe, kuid keerulisem on rahaga ehk toetuste suurendamisega.

“Meil on (Euroopa Liidus) ees eelarve, kust ei saa võtta selliseid summasid, mis aitaksid lahendada probleeme, mis põllumajanduses on. Tulenevalt Ukrainas toimuvast sõjast on sealt väga palju kaupa tulnud ja sinna läinud väga vähe, mis on probleeme tekitanud Euroopa siseturul,” lausus ta.

Kallase sõnul ei saa saa öelda, et Eesti põllumeestel läheks oma Euroopa kolleegidest paremini, kuid siinne traditsioon ongi pigem asjad rääkimise teel selgeks saada ning mitte traktoritega minna linnatänavaid blokeerima.

“Meil on ka pikk nimekiri asjadest, mida nad tahavad, et me lahendaks. Oleme minu hinnangul juba mõned asjad teinud, mõned on töös ja mõni asi pole lihtsalt selline, et saaks kiiresti ära lahendada,” lausus Kallas.

Kallase sõnul võib nõustuda hinnanguga, et kriis põllumajanduses on viimase paari aastakümne tõsiseim. “Ei saa rääkida, et kõigil tuhandetel põllumeestel oleks ühtmoodi raske, aga üleüldiselt on olukord keeruline  ja põhjuseid võibki jääda lugema: olgu see kallinenud euribor, maade küsimused, väga palju,” nentis ta.  

Eestis on valitsusel esimene plaan avada läbi Maaelu Edendamise SA maalaenu meede, kust likviidsusprobleemiga põllumehed saaksid põllumaa tagatisel normaalse intressiga laenu, ütles Kallas. “Viimased nädalad toonud (valitsuses) olulisi murranguid ja tahaks loota, et peagi saab see meede avatud,” lausus ta.

In conclusion, the situation of European farmers, as highlighted by Kallas, is indeed very complex. The challenges faced by farmers in Estonia and across Europe, from market instability to climate change, require a collaborative effort from policymakers, farmers, and consumers to find sustainable solutions. It is essential for governments to provide support and resources to ensure the viability of the agricultural sector. By working together and implementing innovative practices, we can strive towards a more secure and prosperous future for European farmers.