Opositsioon ei pruugi ühist riigikogu aseesimehe kandidaati leida | Eesti

Tänavune Riigikogu esimehe valimine on tõotamas kujuneda keeruliseks, kuna opositsioon ei pruugi leida ühist kandidaati aseesimehe kohale. Poliitilised erimeelsused ja fraktsioonide vahelised pinged võivad tõkestada kokkuleppe saavutamist, mis omakorda võib mõjutada valitsuse ja opositsiooni vahelist koostööd ning Riigikogu efektiivset toimimist. Sellel võib olla ulatuslikud tagajärjed riigi poliitilisele stabiilsusele ja otsustusprotsessidele. Asjaosalised peavad leidma kompromisslahenduse, et tagada riigikogu tõhus toimimine ja ühtsus olulistes küsimustes.

Aprilli alguses valib riigikogu uue juhatuse. Suurimaks küsimärgiks tõotab nendel valimistel saada teise aseesimehe koha saaja. See koht kuulub opositsioonile, aga opositsioonierakondadel on keeruline ühise kandidaadi taha koonduda.

Koalitsioonileppe järgi kuulub riigikogu esimehe koht Eesti 200-le ja riigikogu esimese aseesimehe koht Reformierakonnale. Tõenäoliselt jätkab esimehena Lauri Hussar (Eesti 200).

“Minu isiklik seisukoht on, et ta võiks kindlasti jätkata. Lauri on olnud väga hea riigikogu esimees. Otsinud alati probleemidele lahendusi, otsinud konsensust,” lausus Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo.

Samuti jätkab suure tõenäosusega esimese aseesimehena Toomas Kivimägi (Reformierakond).

“Hetkeseisuga tundub küll, et meie kandidaat aseesimehe kohale on Toomas Kivimägi. Toomas on teinud väga head tööd ja olnud tasakaalukas,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et teise aseesimehe koht peaks kuuluma suurimale opositsioonifraktsioonile ehk EKRE-le ja nad esitavad kandidaadi.

“On täiesti võimalus, et ma ise ei kandideeri, vaid meie fraktsioonist keegi teine kandideerib. Siin on lihtne põhjus – mul on plaanis hakata kevadel päris palju mööda riiki ringi sõitma, et inimestega kohtuda,” lausus ta.

Isamaa pole oma otsust veel teinud, kuid on võimalik, et ka nemad esitavad oma kandidaadi. 

“Jüri Ratas on minu meelest väga hästi selle tööga hakkama saanud. Tal on ka pikk kogemus võrreldes teiste tänaste juhatuse liikmetega,” lausus Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul.

Sibul ütles, et oluline on ka see, et nende kandidaat saaks valituks. Kui Jüri Ratase kandidatuuri toetaks peale Isamaa ka Keskerakond, siis võiks see läbi minna. Keskerakond oma otsusega ei kiirusta.

“On küll ääri-veeri küsitud, mis mõtted on. Aga eks sellega on veel aega,” ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Lauri Laats.

Poliitikud teavad rääkida, et pigem kuulub Keskerakonna toetus EKRE kandidaadile kui nende ridadest Isamaasse lahkunud Jüri Ratasele. See aga tähendab, et juhul kui Jüri Ratast toetaksid ka kõik need, kes on viimase aasta jooksul Keskerakonna fraktsioonist lahkunud, jääks tal ikka hääli puudu.  Seega võiks ta võita vaid siis, kui talle tuleks toetust ka koalitsiooni ridadest.

“Üldiselt opositsioon on ikka suutnud kokku leppida. Kui nad ei suuda, panevad kaks kandidaati või enam üles, siis tuleb vaadata, milline matemaatika võimalik on;” lausus Keldo.  

Eelmisel aastal kandideerisid teise aseesimehe kohale opositsioonist Jüri Ratas ja Martin Helme. Helme sõnul sai Ratas aseesimeheks just koalitsiooni toel.

“Nii palju, kui on kõrva vastu maad pandud ja maad kuulatud, tundub, et seekord neil seda isu ei ole,” ütles Helme.

Riigikogu juhatus valitakse 4. aprillil kahes voorus. Esimeses valitakse esimees ja teises aseesimehed. Hääletamine on salajane.

Kokkuvõttes näib, et opositsiooniparteid võivad tõepoolest võidelda ühise kandidaadi leidmise nimel riigikogu aseesimehe ametikohale. See võib viia poliitilisele pingele ja konfliktidele opositsioonis ning jätkata poliitilist ebastabiilsust. Ükskõik, milline on lõpptulemus, on oluline, et erinevad poliitilised jõud suudaksid lõpuks leida kompromissi ning liikuda edasi, et tagada demokraatia ja stabiilsus Eestis. Selles protsessis on oluline säilitada avatud dialoog ja konstruktiivne koostöö erinevate poliitiliste fraktsioonide vahel.