Ohuteavituse sõnumid peaksid ära hoidma täiendavat kahju | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Ohutusteavituse sõnumid on olulised, et ära hoida täiendavat kahju ning tagada meie kogukonna turvalisus. Olgu selleks teave tuleohu kohta metsas või hoiatus liiklusõnnetuste vältimiseks, on oluline, et kõik saaksid ohutusalaste teadmistega varustatud. Peame ühendama jõud, et ennetada ohtusid ja kaitsta üksteist. Oluline on, et me kõik mõistaksime, kuidas hoida end ja teisi ohututes tingimustes. Laske meil teha kõik endast olenev, et hoida meie kogukond turvaline ja kindlustada meie enda ning teiste heaolu.

Neljapäeval sadu tuhandeid inimesi esmakordselt üllatanud riikliku ohuteavituse sõnumite põhimõtteline eesmärk on ära hoida järgmiste ohvrite tekkimist, rääkis ETV hommikusaates Terevisioon siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas.

Neljapäeva hommikul Tallinna ringteel juhtunud ahelavariiga sarnaste sündmuste puhuks oli see süsteem ka planeeritud, ütles Luht-Kallas. “Et hoida ära järgmisi avariisid, et hoida ära järgmiste ohvrite tekkimist, see on üldreegel,” selgitas ta. “Kui on ohtu inimestele sündmuse ümbruses.”

Sõnumid tulid siiski pea kaks tundi pärast õnnetust ringteel.

“Jah, välja saadeti suhteliselt hilja, 9.40,” möönis Luht-Kallas. “PPA pole varem saatnud ohuteavituse sõnumeid, mis tähendab, et see on nende jaoks uus asi ja vajab harjutamist. Oleme targemad ja teeme järgmisel korral paremini.”

Luht-Kallas möönis ka, et paljudel võis olla saadud sõnumit raske õigesti mõista. “Peame õppima hästi lühidalt kirjutama,” ütles ta. “Et tavaline inimene saaks aru. Meie olema harjunud rääkima 3. kilomeetrist, aga parem oleks olnud kirjutada näiteks Lagedi lähedal.”

Luht-Kallas lisas ka, et ala, kuhu ohuteavitus saata, ei pea tingimata olema ringikujuline. “Oleks saanud teha teisiti, nii, et ohuteavituse ala oleks katnud täpsemalt teed,” märkis ta.

“Saadud sõnum ei ole elule ohtlik, aga saamata sõnum võib olla,” märkis Luht-Kallas.

Sõnumi said ligi 350 000 inimest, kes olid politseiameti määratud mobiilimastide levialas.

“Me absoluutselt ei töötle isikuandmeid, ohuteavitus saadetakse neile, kes on saatja poolt määratud mobiilside tugijaamade või mastide leviala piirkonnas,” selgitas Luht-Kallas.

Näiteks samas ruumis viibivad inimesed, kes olid eri mastide levialas, võisid ka neljapäeval saada teavituse erinevalt.

“Sõnumeid ei saadeta ohu kohta, mis tekib homme või nädala pärast, vaid ikka siis, kui oht on kohene ja teavitus võiks päästa inimelusid,” lisas Luht-Kallas.

Kõik valitsusasutused võivad seda teavitust edastada. Sõnumi saadab see asutus, kes antud sündmust lahendab.

Neljapäeva hommikul, pärast seda, kui Tallinna ringteel oli toimunud ahelavarii, said paljud inimesed EE-Alarmi kaudu ohuteavituse, et seda lõiku peaks autojuhina vältima. Kokku sai teavituse pea 350 000 inimest.

Politsei selgitas ERR-ile, et ohuteavitus saadeti 10 kilomeetri raadiuses olevatele inimestele, arvestades neid piirkondi, mis tõenäoliselt olid sündmusest rohkem mõjutatud.

“Ehk me panime selle keskpunkti mitte liiklusõnnetuse sündmuskohta, vaid sellest natuke eemale, et rohkem oleks sõnumisaajate hulgas need, kes ümberkaudsetelt maanteedelt lähenevad, mitte niivõrd Tallinna linna elanikud,” lausus Põhja prefektuuri operatiivjuht Taavi Kirss.

Kokkuvõttes on oluline, et ohuteavituse sõnumid oleksid inimestele selged ja arusaadavad, et vältida täiendavat kahju. Eesti elanikud peavad olema teadlikud erinevatest ohtudest, mis võivad nende tervisele või turvalisusele ohtu kujutada. Olgu selleks loodusõnnetused, tulekahjud või muud ohuolukorrad, on oluline, et inimesed teaksid, kuidas käituda ja milliseid meetmeid võtta, et ennast kaitsta. Ohuteavituse sõnumid peaksid olema kättesaadavad ja hõlpsasti mõistetavad, et tagada ühiskonna ohutus ja heaolu.