Eesti kaubavahetus langes 2023. aastal järsult | Majandus

2170228h263ft24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Eesti majandus olnud jõudsas kasvus, kuid 2023. aastal on kaubavahetus järsult langenud. See uudis on tekitanud palju küsimusi ja muret kogu riigis. Kuid Eesti on alati olnud tugev ja vastupidav ning ka sel korral suudame üheskoos sellest olukorrast välja tulla. Majanduse taastumine nõuab meie kõigi panust ja pühendumust, kuid kindlasti on sellele ka positiivne ja edukas lahendus leitav. Ootame sind avasüli Eestisse, et üheskoos luua parem tulevik meie armsale riigile.

Eesti eksport langes 2023. aastal eelnenud aastaga võrreldes 16 protsenti ja import 17 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk oli kolm miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot vähem kui 2022. aastal.

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja importis 21 miljardi euro eest.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et Eesti peamisteks kaubanduspartneriteks 2023. aastal olid Euroopa Liidu liikmesriigid, mille osatähtsus moodustas ekspordist 74 protsenti ja impordist 86 protsenti.

“Eksport ja import liikmesriikidega vähenes 2023. aastal vastavalt 12 protsenti ja 10 protsenti, liiduvälistesse riikidesse vähenes eksport aga 26 protsenti ja import neist 43 protsenti. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes koguni 92 protsenti,” lisas Leppmets.

Leppmets märkis, et kaubavahetuse puudujääk oli suurim transpordivahendite, keemiatööstuse tooraine ja toodete ning mineraalsete toodete seas. “Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodetega,” lisas ta.

2023. aastal eksportis Eesti enim elektriseadmeid (14 protsenti Eesti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Enim vähenes mineraalsete toodete (2,6 miljardi euro võrra), puidu ja puittoodete (406 miljoni euro võrra) ning mitmesuguste tööstustoodete (221 miljoni euro võrra) väljavedu. Kõige enam ehk 425 miljoni euro võrra suurenes transpordivahendite eksport Eestist.

Loe rohkem:  Inkassofirmad lähevad finantsinspektsiooni järelevalve alla | Majandus

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis jäi 2023. aastal aastataguse ajaga võrreldes samaks ehk 64 protsenti juurde. Eesti kogueksport vähenes aastaga 16 protsenti, reeksport 15 protsenti ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 17 protsenti.

Kõige rohkem mõjutas Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist kodumaise töödeldud õli, põlevkivikütteõli ning kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine.

Eesti peamised ekspordipartnerid 2023. aastal olid Soome (17 protsenti Eesti koguekspordist), Läti (12 protsenti) ja Rootsi (9 protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning mineraalseid tooteid, Lätti mineraalseid tooteid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Rootsi viidi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid.

Aastaga vähenes kaupade eksport enim Soome (672 miljoni euro võrra), Lätti (662 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidesse (657 miljoni euro võrra). Soome viidi vähem maagaasi, Lätti elektrienergiat ja Ameerika Ühendriikidesse kommunikatsiooniseadmeid.

Aastaga kasvas kaupade eksport enim Leetu (189 miljoni euro võrra), kuhu viidi varasemast enam transpordivahendeid.

Kaupadest importis Eesti 2023. aastal enim elektriseadmeid (13 protsenti Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (13 protsenti), mineraalseid tooteid (12 protsenti) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti).

Enim vähenes mineraalsete toodete (2,8 miljardi euro võrra), metalli ja metalltoodete (480 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (368 miljoni euro võrra) sissevedu Eestisse. Kõige enam ehk 203 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite import.

Kaupu importis Eesti enim Soomest (15 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12 protsenti) ja Lätist (11 protsenti). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid, mehaanilisi seadmeid ja elektriseadmeid. Lätist toodi enim mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning elektriseadmeid.

Võrreldes 2022. aastaga vähenes enim kaupade import Venemaalt (1,7 miljardi euro võrra), Soomest (916 miljoni euro võrra) ning Lätist (537 miljoni euro võrra). Venemaalt toodi vähem töödeldud õlisid, Soomest elektrienergiat ja Lätist maagaasi.

Loe rohkem:  Uute autode müük kasvas eelmisel aastal üle kümnendiku | Majandus

Kõige enam ehk 113 miljoni euro võrra kasvas kaupade import Tšehhist, kust toodi varasemast enam transpordivahendeid.

Detsembri ekspordi langus oli aastaga 23 protsenti

Eelmise aasta detsembris vähenes kaupade eksport 23 protsenti ja import 29 protsenti. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljoni euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk detsembris oli 282 miljonit eurot, mis on 264 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.

Detsembris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Peamisteks impordiartikliteks olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed. Kaupu eksporditi detsembris enim Soome, Lätti ja Rootsi ning imporditi Soomest, Leedust, Saksamaalt ja Lätist.

Kokkuvõttes näitab Eesti kaubavahetuse järsul langus 2023. aastal majanduslikku ebastabiilsust, mille võivad olla põhjustanud nii sisemaised kui ka välised tegurid. On oluline läbi viia põhjalik analüüs selle languse põhjuste ja ulatuse kohta ning otsida meetmeid, kuidas majandust taastada ja tugevdada. Samuti võib see mõjutada Eesti ettevõtjaid ja majanduskasvu tulevikus, kuid loodetavasti suudetakse leida lahendusi, mis aitavad majandusel taas tõusule pöörduda. Eesti majanduse jätkuv jälgimine ja analüüsimine on oluline selleks, et teha tarku otsuseid ja tagada majanduse stabiilsus ja kasv tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga