Notarite koja esimees: kodulaenu üleviimine notarita oleks tarbijale ohtlik | Majandus

2295990h4600t24

Tere tulemast Eestisse, kus Notarite Koja esimees hoiatab, et kodulaenu üleviimine notarita võib olla tarbijale ohtlik. Notarite koja esimehe sõnul on notari osalus laenu üleviimisel oluline, kuna see tagab õiguskindluse ja kaitseb tarbijat võimalike riskide eest. Eesti majandus on õitsengu verstapostil, kuid tarbijate teadlikkus ja hoolikas otsuste tegemine on endiselt oluline. Järgides õigeid protseduure ja kasutades notari teenuseid võib tagada kodulaenu üleviimise ohutuse ja kindluse.

Eesti Pank andis hiljuti teada, et kodulaenu üleviimist ühest pangast teise panka saab muuta lihtsamaks ja soodsamaks ning üheks kokkuhoiu kohaks märgiti notarisse mineku kohustuse ärajätmine.

“Mina isiklikult arvan selle ettepaneku kohta, et see ei ole üldsegi hea ettepanek. See lõhub õigussüsteemi, on kahjulik, jätab tarbija kaitseta ja tekitab uusi õigusvaidlusi. Ja ta tegelikult ei anna ka seda efekti, ta kuidagi ei elavda laenuturgu,” ütles Saar-Johanson.

“Kui rääkida nüüd nendest laenu refinantseerimise kuludest, siis finantsinspektsiooni poolt oli toodud näide 100 000-eurose laenu refinantseerimisel. Siin ma mainin ära, et notaritasud sellest kulust on 60 eurot, kui kõik kulu kokku on 3000 eurot. Ehk kaks protsenti üksnes on see kulu, mis läheb notarile,” sõnas ta.

“Finantsinspektsioon mainis, et notar üksnes muudab ära hüpoteegipidaja nime kinnistusraamatus ja see ongi kõik, aga tegelikult see nii üldse ei ole. Mida notar teeb? Kõigepealt notar kontrollib, kes üldse peab selle tehingu allkirjastama, kas üks abikaasadest, üks kooselukaaslastest või peavad nad mõlemad tulema ja seejärel nõustab neid abikaasasid või elukaaslasi, kes tulevad seda tehingut tegema,” lausus Saar-Johanson.

Saar-Johanson märkis, et selle info annab notar ka pangale. Meie teeme kindlaks, kas see vara on ühisvara, lahusvara, kas tuleb kahekesi tulla, üksi tulla. Võib-olla tõesti seda suudaks kindlaks teha ka pank, aga teine asi on meie nõustamise roll, mis on palju tähtsam,” rääkis Saar-Johanson.

Loe rohkem:  Pangajuht: Eesti majanduspoliitika on ühetaoline, aga jõukad riigid nii ei tee | Majandus

“Laenu ühest pangast teise panka ülekandmisel sõlmitakse kokkulepe, et millist laenu hüpoteek tagab. Kas hüpoteek tagab nüüd ainult ühte laenu, aga seal on võimalus kokku leppida ka teisiti – ka niimoodi, et hüpoteek tagab kõiki tulevikus võetavaid laenusid. Seda sageli kliendid ka tahavad, kui nad notari juurde jõuavad. Meie asi on siis selgitada kõiki neid riske, mis sellise tagatise sõlmimisega kaasnevad. Ja kui nad seda meilt kuulevad, siis sageli mõeldakse ümber ja tehakse palju turvalisemaid tagatiskokkuleppeid, kui ilma notarita neid tehtud oleks,” ütles ta.

Saatejuht Katrin Viirpalu küsis, kas seda kõike ei saaks juba siis ära teha, kui inimene laenu võtab.

“Tänapäeva praktika ei ole selline, et sa võtad ühe laenu ühest pangast ja pärast liigud sama laenuga teise panka, vaid kui sa ühest pangast lahkud, siis sa selle pangaga lõpetad laenulepingu ära ja siis sa sõlmid teise pangaga uue laenulepingu ja täiesti uue tagatiskokkuleppe,” ütles Saar-Johanson.

Saar-Johanson tõi ka näite, mis võib juhtuda, kui notar enam selles küsimuses tarbijat ei nõusta.

“Klient jääb ilma õigusabist. Näiteks kliendid jõuavad notari juurde, pangast on selgitatud, et kui me nüüd sõlmime seda tagatiskokkulepet, et siis võiks lepingusse kirja panna niimoodi, et tagatud ei ole mitte ainult see üks laen, mida sa täna kodu ostuks võtad, vaid võiksime panna ka lepingusse kirja tulevikku punkti, et tagatud on ka sinu tulevikus võetavad laenud. Näiteks, kui sa selle laenu nüüd tagasi maksad ja tulevikus tahad uut laenu võtta, siis kui meil see punkt on lepingusse sisse pandud, siis ei pea enam notari juurde minema ja üldse mingeid kokkuleppeid sõlmima. Tuled lihtsalt panka ja küsid uue laenu. Me anname sulle uue laenu välja, sul on odav, mugav, kiire. Kõlab hästi. Aga kui sa sinna taha vaatad, siis tegelikult ei kõla hästi,” rääkis Saar-Johanson.

Loe rohkem:  Tallinna Sadama reisijate arv mullu kasvas, kaubamaht langes | Majandus

“Näiteks täna sa ostad kodu, võtad selle ühe laenu, paned sellesama tuleviku punkti sisse. Nüüd läheb aega mööda, tahad osta mingit teist kinnisvara, näiteks investeerimiseks korterit. Võtad selleks laenu, lepid siis kokku, et see uus kinnisvara läheb ka selle uue kinnisvara tagatiseks, aga vot siis see esimene kinnisvara, see sinu kodu, on ka selle uue kinnisvara laenu tagatis, kuna seal oli see lai tagatiskokkulepe, kus tagatud olid ka kõik tuleviku laenud. Sa ei mõtle selle peale ja kui sul nüüd läheb selle teise laenuga raskeks, siis pank saab nõuda sinult kahe kinnisvara müüki võla katteks. Aga kui keegi seda sulle selgitab, siis ilmselt sa ei taha sõlmida tulevikulaenude osas seda tagatiskokkulepet,” lausus ta.

Johanson rääkis, et kuigi see mõjutaks ka notarite sissetulekut, siis ohtlikum mõju oleks tarbijale.

Eesti Pank ja finantsinspektsioon teatasid veebruari lõpus, et kodulaenu üleviimine ühest pangast teise panka muutuks lihtsamaks ja soodsamaks, kui kaotada laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, pakkuda lisaks kuue kuu euriboriga seotud laenule ka teistsuguseid võimalusi ning jätta ära notarisse mineku kohustus.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti Notarite Koda väljendab muret kodulaenu üleviimise ohutuse pärast, kui see toimub ilma notari osaluseta. Notarite Koja esimees on rõhutanud, et notari abi on oluline selleks, et tagada õiguste kaitse ja vältida võimalikke pettusi. Seega on oluline järgida korrektseid protseduure ja mitte riskida oma vara kaitsmisega. Kodulaenu üleviimisel peaks alati kaaluma notari kaasamist, et tagada tehingu läbipaistvus ning vältida võimalikke ohte tarbijale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga