Toiduarst: rasvumisprobleem vajab riikideülest strateegiat | Elu

2296002h2f60t24

Toiduarstid on jõudnud ühisele järeldusele, et rasvumisprobleem vajab kiiret ja tõhusat lahendust ning selleks on hädavajalik luua riikideülene strateegia. Eesti ei ole selles mõttes erand ja vajab kiiret tegutsemist. Rasvumine on tõsine terviseprobleem, mis mõjutab tuhandeid inimesi igapäevaselt ning selle vähendamiseks on vaja ulatuslikku ja teaduspõhist lähenemist. Käes on aeg muuta toitumisharjumusi ning edendada tervislikke eluviise, et tagada meie rahva tervis ja heaolu.

Hiljutise World Population Review uuringu kohaselt on maailmas juba üle miljardi rasvunud inimese. Toitumisarst Kristel Ehala-Aleksejev ütles, et peamisteks põhjuseks on toidukeskkonna ja söömiskäituse muutumine, millega võitlemine vajab laiahaardelist koostööd.

Ehala-Aleksejevi sõnul oli nii tema jaoks esmapilgul lugedes kui ka uuringu koostajate jaoks kõige üllatavam kui kiiresti on jõutud alakaalust ülekaalu ja rasvumiseni. “Kui me paarkümmend või kolmkümmend aastat tagasi rääkisime veel alakaalulisega seotud riskidest ja terviseprobleemidest ning kuidas seda murda, siis kuidas jõuti nii kiiresti rasvumiseni,” sõnas Ehala-Aleksejev “Terevisiooni” stuudios.

Ühest põhjendust sellele pakkuda on raske, aga toitumisarsti sõnul kõlab erinevate riikide uuringutest läbi muutunud toidukeskkond. “Just need riigid, kus alakaalust on väga kiiresti ülekaalu jõutud, on need, kus on olnud väga pikalt toidu kättesaadavus vähene või toidu kvaliteet ei ole olnud piisav. Nüüd järsku on toitu näiliselt palju, aga selle toidu kvaliteet toitainelises mõttes ei ole hea. Selle taga on ka väga tugevad ja agressiivsed reklaamikampaaniad,” selgitas Ehala-Aleksejev.

Seda ilmestavad edetabeli tipus figureerivad Okeaania väikesaared. Näiteks on Tonga saare naiste hulgas rasvunute protsent 82%. Üks faktoritest on ka soov endale rohkem lubada, mis kehtib ka näiteks India või mitmete Aafrika riikide puhul. “Kui on olnud pikalt puudus, siis on ju imetore endale järsku midagi lubada ja jällegi minnakse liialdustesse. Me ei tohi unustada seda, et meie keskkond, eriti Lääne ühiskonnas, on ülesöömist soodustav,” lisas ta.

Loe rohkem:  Ristsõnameister Tarmo Tuule: hea ristsõna on kultuuriteos | Elu

Oma rolli mängib ka söömiskäitumine, mille määravad läbivad harjumused. “Kui on harjutud järjest suurendama restoranide portsjoneid, kui on harjutud sööma mitte kodus, vaid väljas või valmistoidukohtadest, siis need harjumused kanduvad edasi,” selgitas Ehala-Aleksejev.

Üks hea eeskuju on Jaapan, kus puuduvad ohtlikud äärmused nii ala- kui ülekaaluliste numbrites. “See on üks väheseid riike, mis on säilitanud oma traditsionaalse söömiskäitumise. Just nimelt see toidu valmistamine, toidu kvaliteet, portsjonite suurus, kuidas süüakse, kui kiiresti süüakse. Mida peetakse oluliseks, ja seda ka Vahemere dieetide puhul, on koos olemine, kus pühendutakse söömisele ning see ei toimu kuidagi käigu pealt ja kiirustades,” ütles Ehala-Aleksejev.

Uuring maalib ka jubeda pildi, kus aastaks 2035 on pool maailma elanikkonnast ülekaaluline. Ehala-Aleksejev ennustada ei tahaks ja sooviks jääda optimistlikuks. “Aga kui vaadata praegu toimuvat, siis oleks vaja väga tugevaid meetmeid. MItte, et üksikisik muutub või meditsiin midagi teeb. See vajab riikide, kellel on igal ühel kindlasti omad eripärad, aga riikide põhiseid meetmeid, mis on riikide ülesed. Siin peab olema kaasatud ka toiduainetetööstus. See on väga lai strateegia ja selleks on väga palju teadust ja koostööd,” toonitas Ehala-Aleksejev.

Eestis on toiduarsti sõnul rasvumisprobleem, mis vajab riikideülest strateegiat lahendamiseks. Oluline on teadvustada tervisliku toitumise ja regulaarse liikumise olulisust ning julgustada inimesi muutma oma eluviise. Riikidevaheline koostöö on oluline, et leida tõhusaid meetmeid ja võimalusi rasvumise ennetamiseks ja vähendamiseks. Tervislik eluviis on võti pikema ja kvaliteetsema eluea saavutamiseks ning selle saavutamiseks tuleks teha koostööd nii riikide kui ka üksikisikutega.

See sissekanne postitati aastal Elu. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga