Neuroloog: mäluhäirete sagenemine on vananemise loomulik osa | Psüühika

Tere tulemast Eesti! Neuroloogid kogu maailmas märgivad mäluhäirete sagenemist vananemise loomuliku osana ja Eesti pole erand. Vananev elanikkond seisab üha sagedamini silmitsi mäluprobleemidega ning neuroloogilised uuringud on näidanud, et see trend võib tulevikus veelgi suureneda. Psüühikahäirete ja vananemisega seotud mäluprobleemidele keskenduvad neuroloogid on olulised selleks, et mõista ja leida lahendusi sellele kasvavale probleemile. Selles artiklis uurime, miks ja kuidas mäluhäired vananedes sageneda võivad ning milliseid lahendusi neuroloogid sellele pakkuda saavad.

Kuigi vanas eas ei peaks mäluhäirete sagenemist pidama kohe märgiks dementsusest või mõnest seda põhjustavast haigusest, peaksid eaka lähedased ulatuslikumate käitumismuudatuste suhtes siiski valvsad olema, leiab neuroloog Katrin Gross-Paju.

Neuroloog märkis, et sõnu ja oma autovõtmete täpset asukohta unustavad ikka ning jälle ka nooremad inimesed. Vanemas eas kipuvad need tavalised nähtused aga sagenema. “Reeglina need samad probleemid, mis meil kõigil on, võivad mõnevõrra süveneda,” nentis Gross-Paju. See tähendab, et kuigi vanusega seotud kognitiivsed muutused on märgatavad, on need sageli mõõdukad ega pruugi argielu oluliselt häirida.

Gross-Paju rõhutas ka, et vanemas eas muutuvad loomupäraselt raskemaks ka teatud tüüpi tegevused, näiteks päeva planeerimine ja arvutusülesannete lahendamine. Näiteks võis igaüks mõned aastad tagasi sagedamini märgata, kuidas eakamatel inimestel võttis kassas sularahaga arveldamine aega kauem.

Neuroloog lisas, et oma mälu halvenemise peale kipuvad endal dementsust või midagi sama tõsist kahtlustama ka nooremad inimesed, eriti 40–50-aastased. Enamasti on selle taga aga hoopis ärevus või depressioon.

Siiski ei tohiks tema sõnul statistikast ja faktidest mööda vaadata. “Vanemas eas on see kahjuks tõesti üleilmne probleem, et mida vanemaks inimene jääb, seda suurem on võimalus mäluhäirete süvenemiseks,” sõnas Gross-Paju. Inimesed ise ei pruugi tõsisemate haiguste puhul taolisi muutusi ise tajudagi.

Ehkki vanusega seotud vaimsete häirete probleemide diagnoosimiseks on loonud psühholoogid-psühiaatrid ka teste, pole nende rakendamine sugugi sirgjooneline. “Normid võivad olla väga erinevad. Mõni inimene võis lõpetada keskkooli, teine võib-olla mitte oma keskendumisraskuste tõttu. Mälunorm võib olla seetõttu hoopis teistsugune,” sõnas neuroloog.

Seda suurem vastutus langeb seeläbi lähedastele. Näiteks võivad nad märgata, kuidas vanemad neile korduvalt sama küsimusega helistavad või unustavad nad järjepidevalt oma arstiaegu. “Siinjuures on tähtis, et seda märkaks lähedased, et see pole tavapärane,” selgitas neuroloog.

Sageli kaasnevad tõsisemate haiguste sh dementsusega teisedki probleemid peale mäluprobleemide. “Tegelikult võivad olla sageli kahjustatud teised süsteemid, näiteks apaatsus või meeleolulangus, samuti tegevuste planeerimine. Inimene võib hakata internetist ostma meeletult asju, mida ta ei vaja. Ent seal juures on ka käitumuslikud aspektid, näiteks muutub see ebatavaliselt lamedaks või sobimatuks,” viitas Gross-Paju.

Ehkki meedias mainitakse sageli, kuidas mäluprobleemide süvenemist võivad aidata erinevad mäluharjutused, on jõudnud teadlased oma uuringutes selle mõju osas vastandlikele tulemustele. Hoopis selgem on üldtervislike eluviiside kaitsev mõju. “Kui inimesel on ravimata kõrge vererõhk, südamerütmihäired, ta ei tarvita verevedeldajaid, siis see risk, et tal tekivad päriselt käegakatsutavad mäluhäired, on tunduvalt suurem,” märkis neuroloog.

Teema keerukust võiksid tema sõnul meeles pidada ka näiteks USA presidendivalimisi pidavad inimesed, kes märkavad nii ühe kui ka teise kandidaadi komistamisi. “Sellist segadust tekib kõikidel. Diivanil uudiseid vaadates ajame ka ise aeg-ajalt veidi segast juttu,” nentis Gross-Paju.

Kokkuvõtteks võime öelda, et mäluhäirete sagenemine on loomulik osa vananemisprotsessist ning see ei pruugi alati olla märk tõsisest haigusest. Oluline on märgata muutusi oma mälus ja vajadusel pöörduda spetsialisti poole. Neuroloogi sõnul on oluline hoida vaimset tervist ning tegeleda regulaarselt mälutreeningutega, et aidata säilitada ajutegevust ning ennetada mäluhäirete teket. Psüühilise tervise eest hoolitsemine on oluline igas vanuses, eriti aga vananemise korral, ning vajadusel tuleks küsida abi ja nõustamist mäluhäirete korral.