NATO peakorteri ees heisati Rootsi lipp | Välismaa

2303271h37ebt24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on jutuks olnud NATO peakorteri ees heisatud Rootsi lipp, mis on tekitanud palju elevust ja arutelu. See sündmus on tõstatanud olulisi küsimusi rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö osas ning näitab selgelt Eesti ja Rootsi vahelist tugevat sidet. Olles ajalooliselt naaberriigid ja partnerid, on see hetk toonud meile meelde ühise ajaloo ja väärtused, mis seovad meid üksteisega. Astu sisse ja avasta rohkem selle põneva sündmuse tagamaadest ning Eesti ja Rootsi koostöö sügavast tähendusest.

NATO Brüsseli peakorteri ees heisati esmaspäeval Rootsi lipp, millega tähistati Rootsi saamist alliansi 32. liikmeks. Lipuheiskamistseremoonial, kus sõjaväeorkester mängis NATO hümni, osalesid alliansi peasekretär Stoltenberg ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson.

Rootsi ühinemine NATO-ga näitab, et Vene autoritaarse presidendi Vladimir Putini Ukraina sõja strateegia allianssi nõrgestada on läbi kukkunud, ütles Jens Stoltenberg.

Kremli sissetung Ukrainasse ei õhutanud üksnes Rootsit ja Soomet NATO kaitsevihmavarju alla tulema, ka Ukraina on praegu NATO-liikmesusele lähemal kui kunagi varem, ütles Stoltenberg.

“Kui president Putin alustas kahe aasta eest oma täiemahulist sissetungi Ukrainasse, soovis ta vähem NATO-t ja suuremat kontrolli oma naabrite üle. Ta tahtis hävitada Ukraina suveräänse riigina, kuid kukkus läbi,” lisas alliansi peasekretär. “NATO on suurem ja tugevam.”

Stoltenberg lisas, et ta ei lootnud näha Soome ja Rootsi liitumist oma ametiajal NATO peasekretärina. 

“Muidugi muutus kõik koos Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse ning pärast seda liikusid asjad väga kiiresti,” ütles Stoltenberg.

Kristersson ütles lipuheiskamistseremoonial, et Rootsi jagab nüüd liitlastega “koormat, vastutust ja riske”. 

“Julgeolekuolukord meie piirkonnas ei ole olnud nii tõsine pärast teist maailmasõda, Venemaa jääb nähtavas tulevikus ohustama euroatlandi julgeolekut,” ütles Rootsi valitsusjuht. 

Loe rohkem:  ERR Brüsselis: kes kandideerivad Euroopa Komisjoni juhiks ja millised šansid neil on? | Välismaa

Stoltenberg ütles, et rahu saavutamine läbirääkimiste teel on Ukraina jaoks võimalik, kuid seda vaid juhul, kui Putin oma väed tagasi tõmbas. 

“Selle sõja alustas president Putin ja tema võib selle täna lõpetada. Kuid Ukrainal seda võimalust ei ole. Alistumine ei ole rahu,” ütles NATO peasekretär. “Peame jätkama Ukraina tugevdamist, et näidata president Putinile, et ta ei saa seda, mida tahab, lahinguväljal, vaid selleks tuleb istuda maha ja pidada lahenduse üle läbirääkimisi.” 

Ukrainal või teistel alliansiga ühineda soovivatel riikidel peatudes ütles Stoltenberg, et NATO “uks on avatud”. “Pole Venemaa otsustada, millise tee Euroopa riigid soovivad valida,” lisas peasekretär.

In conclusion, the raising of the Swedish flag outside the NATO headquarters in Estonia is a symbolic gesture of the strong partnership and cooperation between the two countries. This act not only demonstrates the solidarity of Sweden with NATO allies but also underscores the importance of collective security and defense in the region. As Estonia continues to strengthen its ties with NATO and its allies, the presence of the Swedish flag serves as a reminder of the shared values and commitment to peace and security in the Baltic region.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga