Nahale sattunud taimekaitse- või putukatõrjevahend tuleb ruttu maha pesta | Elu

1607095hffc4t24

Estonia’s natural beauty is a treasure worth preserving, which is why it is crucial to act swiftly when exposed to plant protection or insect repellents. These chemicals not only harm the environment but can also pose serious health risks to individuals. Thus, it is vital to wash off any residues immediately after contact to prevent potential harm. Let us all work together to protect our land and ourselves by being mindful of the products we use and ensuring their safe disposal.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder rõhutas “Terevisioonis”, et nahale sattunud taimekaitse- või putukatõrjevahend tuleb ruttu maha pesta.

Alates esmaspäevast, 18. märtsist on käimas rahvusvaheline mürgistusennetusnädal, mille raames kutsub terviseameti mürgistusteabekeskus pöörama tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad kevadeti erinevate taimekaitse- ja putukatõrjevahendite kasutamisega. 

Erinevad taimekaitsevahendid ning putukate ja näriliste tõrjeks kasutatavad ained toovad igal kevadel kaasa samas suurusjärgus mürgistusjuhtumeid kui sügisene seedetrakti ärritavate või mürgiste seente söömine.

Terviseameti mürgistusteabe osakonna juhataja Mare Oder nentis “Terevisioonis”, et valdavalt on mure selles, et inimesed ei loe kaitsevahendi kasutusjuhendit. “Arvatakse, et küll ma tean ja tajun ära, kuidas ma seda kasutan,” täheldas ta ning lisas, et ka ei kasutata korralikult isikukaitsevahendeid ehk kaitseprille, -kindlaid ja maski.

Eriti oluline on jälgida, et lapsed mürgistele vahenditele ligi ei saaks. Oder tõi välja, et näiteks kipuvad lapsed kiletiivaliste tõrjevahendit kinnises ruumis pihustama. “Peab aru saama, et pihustatavad aerosoolid on nagu gaasikambri allikad. Seda hingatakse sisse ja nii saadakse ka mürgistus,” rõhutas ta. Lisaks pööras Oder tähelepanu sellele, et lapsed ei satuks välja pandud rotimürgiga mängima.

Taimekaitse- või putukatõrjevahendi sissehingamisest või allaneelamisest põhjustatud mürgistuse sümptomiteks on hingamisteede ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Mürgistuse või selle kahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabe infonumbrile. Kui mürgine vahend on nahale sattunud, tuleb Odra sõnul kiiresti duši alla minna ja nahk puhtaks pesta.

Loe rohkem:  Hülgeuurijate oluliseks töövahendiks on saanud droon | Elu

Kokkuvõttes on oluline meeles pidada, kui oluline on kiire reageerimine nahale sattunud taimekaitse- või putukatõrjevahendiga. Kiire ja õige reageerimine võib vältida tõsiseid nahaprobleeme ja terviseriske. Seetõttu on oluline meeles pidada, et selliste ainetega kokkupuutel tuleb need kiiresti maha pesta ning vajadusel pöörduda arsti poole. Ennetamine ja teadlikkus on võtmetegurid, mis aitavad vältida ebameeldivaid tagajärgi ning hoida oma nahka ja tervist ohutuna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga