Nädala parimad lood | Maria Kallastu, Eik, Lil Yachty, Omar Souleyman jt | Nädala parimad lood

Tere tulemast! Sel nädalal on meil palju põnevat lugemist ja kuulamist pakkuda. Maria Kallastu lummab meid oma kaunite meloodiate ja sügavate sõnadega, Eik pakub oma loomingus ainulaadset ja värsket lähenemist muusikale ning Lil Yachty toob oma räpistiiliga uut energiat meie playlistidesse. Lisaks sellele avastame sel nädalal ka Omar Souleymani maagilise maailma ja palju muud põnevat. Olge valmis avastama uusi helimaastikke ja sisukaid lugusid selle nädala parimatest paladest!

Kui seni pole Eesti popmuusikas 2024. aastal veel liiga palju toimunud, siis nüüd hakkab see vaikselt pead tõstma ja ilmuvad lood, mis jäävad meid ilmselt saatma kogu aasta jooksul.

Nourished by Time “Hand On Me”

Kas Nourished by Time’i loomingus on pärast XL Recordsi alla liikumist midagi suurt muutunud? Pigem mitte, aga kui sa oled nii hästi toimiva mudeli välja töötanud, siis võibki sama soojaga veel aastaid edasi kütta. “Hand On Me” viib meid oma mudruse sündi-RnB’ga siit lirtsuvast hilistalvest vähemalt mõtetes kevadele lähemale. Kui kogu EP saab olema sama tugev kui esimene singel, siis vist võib taas hakata broneerima kohta aastalõputabelis…

Eik & Mattias Tirmaste “Hülgehall”

Vanade lugude uusversioonid on üks neid asju, mille peale hakkavad judinaid automaatselt üle selja jooksma, seega lähenesin Eiki värskele loole väga ettevaatlikult. Õnneks näitab “Hülgehall” hoopis, kuidas muusikapärandit peaks ja võiks kaasaega tooma: “Siin me olemest” tuntuks saanud lugu ei ole hakatud siin mitte vägisi kopeerima, vaid sealt on võetud üksikud meloodiakatked, mis on pandud õõtsuva brega funk’i peale hõljuma. Lisaks näitab “Hülgehall”, et Mattias Tirmastest on saamas üks parimaid kodumaiseid produtsente.

MGMT “Dancing In Babylon (feat. Christine and the Queens)”

Arvestades, et 2018. aastal ilmunud “Litte Dark Age” oli toona mu üks aasta lemmikuid, ehmatas mind MGMT’i tagasitulekualbumi vastassuunas liikumine ära. Õigemini ei ole ma sellega praegugi veel leppinud, kuid lugu “Dancing In Babylon”, mille samuti esimese emotsiooni pealt kõrvale viskasin, hakkab vähehaaval avanema. Kõik selles ballaadis on rõhutatult teatraalne, aga just hetkel, kui süda hakkab vaikselt läikima, lõhutakse see illusioon veidra drone’iga, mis tuleb korraks ja kaob sama ootamatult. Aga just see element, mis hiljem uuesti kõik kokku seob, on võti “Dancing In Babyloni” mõistmiseks.

Bleachers “Me Before You”

Nojah, mul on viimastel aastatel olnud keeruline suhe nii indie kui ka Jack Antonoffiga, nüüd on need kõik mõlemad siin kokku saanud ja see töötab! “Me Before You” on kinnitust sellest, et Antonoff oskab ikkagi produtsendi ja laulukirjutajana teha asju, mis lihtsalt lähevad korda, ole sa ükspuha kui skeptiline. Ega siin ei toimu kolme minuti jooksul suurt midagi, Antonoff ei viitsikski nagu laulda, sõnad tulevad napilt ta suust välja, aga ta suudab alati täpselt õigel hetkel kõrvale pöörata ja minna teises suunas. Kuidagi maitsekalt mõjub see lugu, kui see ebavajalik akustiline kitarr kõrvale jätta.

Maria Kallastu & Boipepperoni “Säran”

Oleme nüüd paar korda kuulnud Maria Kallastut ka eesti keeles laulmas ning huvitaval kombel näeme me keelest lähtuvalt kaht täiesti erinevat artisti-mina: kui inglise keeles on ta kuidagi pehmem, peaaegu nagu sulavõi, siis emakeeles on Kallastu vokaalis mingi teravus ja nurgelisus, millest pigitab Boipepperoni antud juhul maksimumi välja. Või siis äkki on see hoopis Boipepperoni võluvõime, et ta suudab artistidest leida üles külje, millest nad ehk isegi teadlikult polnud? On see siis üht- või teistpidi, pole lõpuks isegi oluline, sest “Säran” on kodumaise popi meistriklass igal juhul.

Karl Killing “Sa pigem ei meeldi mulle :)”

Esimestel kuulamistel mõtlesin, et kas seda saab üldse terviklikuks looks pidada. Lihtne kitarrikäik ja otsekui improviseeritud lüürika, kuid pärast viimase mutrini läbi produtseeritud lugu “Sinust saati” näitabki Killing pigem, et ta oskab ka luua n-ö arhailisuse illusiooni. Pärast paari kuulamist hakkad nägema, kui täpselt ta tegelikult oma vokaali kontrollib ja märkad, et produktsioon on tegelikult milligrammi täpsusega doseeritud. Lugu, mis tekitab veel enam huvi, mida Killingu peagi ilmuval debüütplaadil kuulda saab.

Lil Yachty “Something Ether”

Möödunud aastal tulid kõik ninatargad välja ja hakkasid rääkida, kuidas Lil Yachty ongi nüüd psühhedeelia poole liikunud ja näitab sellega suunda ka ülejäänud uue laine räpile. Värske looga “Something Ether” näitab ta kõigile neile koha kätte: see on hull-lõbus lõhutud elektroonikamosaiik, kus ta prääksub ja krääksub ja vääksub peatamatult, gaas on põhjas ja kaas (!) lendab selle kahe minuti jooksul korduvalt maha. Üks parimaid asju, mis sel aastal muusikas juhtunud.

Omar Souleyman “Rahat Al Chant Ymme”

Viimased paar aastat oleme ainult Aafrika tantsumuusikas sobranud, aga ärge unustage: veel mõni aeg tagasi oli kõigi hipsterite suur lemmik just Süüria elektroonikalegend Omar Souleyman. Pärast mõneaastast pausi on ta tagasi ning kui ta on vahepeal kaldunud ka rohkem popmuusika poole, siis see lugu on ikka puhtakujuline klubiküte, mis kaldub kohati tumeda techno suunas. Aga ei ole need lääne tantsulained teda enda alla matnud, loo tuumaks on ikka see vana hea pärimus-kõrbereiv, mille poolest ta tuntud on.

Kuula kõiki lugusid:

Sel nädalal on Eesti muusikamaastikul toimunud palju põnevaid sündmusi ning ilmunud mitmeid uusi lugusid erinevatest žanritest. Maria Kallastu, Eik, Lil Yachty ja Omar Souleyman on kõik esindatud selles nimekirjas ning nende looming pakub kuulajatele mitmekülgset muusikalist naudingut. Olgu tegemist siis popmuusika, räpi või rahvamuusikaga, Eesti artistid suudavad alati üllatada ning pakkuda midagi uut ja huvitavat. Jääme põnevusega ootama järgmist nädalat, et avastada veelgi rohkem inspireerivaid lugusid ning talente meie kodumaalt ja välismaalt.