Muusik Kaw on sunnitud tehisintellekti tõttu artistinime vahetama | Pealtnägija

2249085h645bt24

Tänapäeva muusikamaailmas on tehnoloogia mänginud üha suuremat rolli. Eesti artist Muusik Kaw on sunnitud tehisintellekti tõttu oma artistinime vahetama ning see lugu on tõstnud palju kõneainet üle riigi. Tema olukord on toonud esile küsimuse, kuidas tehisintellekt mõjutab loovust ja kunsti maailmas. Kas see on võimalus või oht? Pealtnägija uurib Muusik Kawi lugu ning avab arutelu tehisintellekti kasutamise üle muusika ja kunsti loomisel. See lugu pakub sügavat sissevaadet muusikamaailma ja tehnoloogia omavahelisse suhtesse.

Räppar Kevin Keevallik, artistinimega Kaw, alustas kuus aastat tagasi musitseerimist sõbra keldris ja avaldas loomingut peamiselt Soundcloudi platvormil. Täna on 22-aastane riimi- ja rütmimeister saanud Sony Musicu lepinguliseks artistiks ja möödunud aastal tegi ta debüüdi ka Eesti Laulu võistlusel.

“Kawi teeb eriliseks just see, et ta suudab väga palju erinevaid žanreid väga hästi esitada ja lauda. Kui me paneme talle elektroonilise muusika alla, suudab ta väga veenvalt seal peal olla, pop-rock’i suudab väga veenvalt teha, aafrika rütmid, mida iganes vaja teha. Sellise ampluaaga artisti Eestis hetkel ei ole ja see on see, mis Kawist ainulaadse artisti teeb,” kirjeldas Kawi produtsent Karl Tamm. 

Ükskõik kui eripärane on artist või hea on laul, pole tänapäeval võimalik edu saavutada ilma kohalolekuta sotsiaalmeedias ja striimimisplatvormidel. Seetõttu on Kawil konto nii Instagramis, Tiktokis, Facebookis kui ka Youtube’is. 

“Tiktok on üle maailma igale muusikule kõige tähtsam koht oma muusika promomiseks kuna seal on uut meediat ja laule nii lihtne omandada ja kuulata,” selgitas Kaw. “Ja kui sa seal vaeva näed, saad mingi trendi käima või jälgijaskonna endale, on see korralik hüppelaud väga korralikuks karjääriks,” lisas Tamm. 

Natuke vähem kui aasta tagasi märkasid aga nii artist kui tema produtsent, et nende sisu ei levi veebis. Pärast kuudepikkust põrkumist automatiseeritud vastuserobotitele sai Kawi tiim Metast, mis haldab Facebooki ja Instagrami, selle aasta alguses inimese koostatud vastuse, mis lahendas mõistatuse, miks eesti artisti sisu neil platvormidel blokeeriti. Selgus, et KAW on ingliskeelne lühend, mis tähendab kill all women ehk eesti keeles tapke kõik naised.

Artist selgitas, et ta polnud sellisest liikumisest kunagi varem kuulnud. “Väga õõvastav tunne oli, et selline rõve plekk on küljes. Ma arvan, et mitte keegi ei oska kunagi arvata, et selline asi võib temaga juhtuda, aga kõik on võimalik” nentis ta. “Minu artistinimi tekkis nii ammu aega tagasi, tükk aega enne seda, kui selline lühend või liikumine tehti,” selgitas ta.

“Nii palju kui ma uurisin, sain aru, et see sai alguse Discordi serverist, ma ei tea kas läbi nalja või kuidas, aga see on hakanud süvenema. Tõsimeeli öeldes ei tahaks ma väga hea meelega sellist teemat isegi väga uurida. See ei ole see asi, mida ma tahaks googeldada ja selle kohta rohkem lugeda,” kommenteeris Tamm.

Loe rohkem:  "Pealtnägija": Torontosse kerkib uus väliseesti keskus | Pealtnägija

Tehnoloogiaeksperdid Karl Sander Erss ja Linnar Viik kinnitavad, et kuigi algoritmide sisu määrab algselt inimene, siis otsustest, mida nende algoritmide alusel tehakse, kontrollib inimene üle vaid mikroskoopilise osa ehk siis sisuliselt juhivad platvorme tehismõistused. 

“Levivad erinevad võlts või poolvõlts nimekirjad sellest, mida oleks hea kasutada, mida ei tohi kasutada. Inimesed on segaduses, miks mul pandi kolmeks päevaks Facebook kinni, miks mu konto kusagil teises kohas suleti. Me ei pruugi seda teada, sest ettevõttel ei ole praegusel hetkel olnud kunagi kohustust seda põhjendada,” selgitas Viik.

Viik tõi välja, et kui keegi teatab platvormile, et seal nähtud sisu – olgu see näiteks postitus, reklaam või kasutaja – teda ärritab, käivitab see protsessi, milles esimese sammu teeb tarkvara.

Ka antud juhul oli eesmärk põhimõtteliselt üllas – pärssida äärmuslikku sisu ja vihakõne, kuid masin ei arvestanud, et sisuliselt oli tegemist eesti popartistiga, kes ei õhuta naistevastast viha ega vägivalda. Sotsiaalmeedia platvormid ei mõista ekspertide sõnul nalja ega tihti ka konteksti.

“Tehnoloogiaettevõtte ja kasutajad liiguvad pidevalt mingis hallis tsoonis, aga kui me mõtleme seda, milline oli Meta ehk siis kunagine Facebook tema algusaegadel, millised olid need ülimalt vabad kommenteerimise, postitamise ja informatsiooni levitamise võimalused versus milline ta praegusel hetkel on, kus miljard inimest iga päev kasutab tema teenuseid, siis ta on muutunud väga ettevaatlikuks,” sõnas Viik.

“Need masinavärgid, sisemised protsessid, mis ta on kehtestanud, mõjutavad kõiki inimesi maailmas ja üldiselt viivad sellise keskpärasuseni, mitte kedagi mitte ühelgi viisil häiriva keskpärasuseni, mille suhtes võib olla natukene mikroanomaaliaid mõnedes kogukondades või kommuunides, mis jäävad praegusel hetkel meie perimeetrist väljapoole,” lisas ta.

Noore räppari mure võib tunduda tühine, aga asjatundjate sõnul on probleem selles, et sedamööda, kuidas tehismõistusele meie elude juhtimisel ühe rohkem vastutust usaldatakse, on ka nende võimalikel vigadel tõsisemad tagajärjed. Näiteks Hollandis, kus sotsiaaltoetusi määrati ja jagati AI abil, süüdistati alusetult tuhandeid peresid peretoetuste väljapetmises. Ameerika Ühendriikides tehtud uuring leidis, et erinevad näotuvastustarkvarad, mida kasutavad nii piirivalve kui politsei, ei saa hakkama tumedama nahatooni ja tihti ka naiste korrektse tuvastamisega. 2014. aastal lõi Amazon eksperimentaalse tehisintellektil põhineva palkamistööriista. Hiljem aga tuli välja, et see eelistas meeskanditaate naistele.

Loe rohkem:  Juhuslikult poksisaali sattunud noored naised unistavad olümpiavõidust | Pealtnägija

Just personali värbamine on valdkond, kust praegu tuuakse kõige rohkem näiteid väidetavast AI-poolsest diskrimineerimisest. Ka Eestis on juba levinud, et suurfirmad Tallink ja Eesti Energia kasutavad osaliselt tööle soovijate esimeseks sõelumiseks AI võimekusega värbamistarkvara. 

“Oluline on see, et kui sa kasutad AI-d värbamiseks, siis sa kasutaksid seda pigem objektiivsete kriteeriumite eristamiseks – et sa ei küsiks seda küsimust üldiselt, et kas see inimene sobib mulle või mitte, vaid et juhendaksid, et nendel AI süsteemidel ei tekiks võimalustki mingisuguste mitteasjakohaste atribuutide põhjal inimesi valida,” rõhutas Erss.

“Kui sa palkad tõstukijuhti, siis on oluline, et kõigil kandideerijatel oleks ilmselt tõstukijuhi load ja nüüd, kui sul kandideerib 100 inimest sinna kohale, siis AI abil saad kõik need CV-d läbi lugeda ja ära märkida, kas inimesel on kirjas, et tal on need tõstukijuhi load või mitte ja selle põhjal saad eelvaliku teha,” tõi ta välja.

Veebruari keskel hakkab Euroopa Liidus kehtima digitaalteenuste direktiiv, mis peaks tegema igasugused keelamiste- ja blokeerimiste reeglid ja põhjused kasutajatele läbipaistvamateks ja arusaadavamateks. Lisaks jõudis Euroopa Liit 2023. aasta lõpus kokkuleppele tehisintellekti reguleerimises. See peaks seadusesse jõudma umbes aasta pärast.

Öeldakse, et nimi ei riku meest, aga Kawi puhul võib see rikkuda karjääri või vähemalt anda tugeva tagasilöögi. Blokeeringu alla sattunud eesti räppar otsustas vahetada kunstnikunime, aga see tähendab, et varasem looming ja sisu netis ei seostu temaga.

“See on ikka pigem väga raske,” tunnistas muusik. “Esiteks juba see uus nimi leida, et kui sa oled ühe artistinimega nii kaua juba olnud, sul on mingid mälestused sellega, kõik esimesed saavutused ja öeldakse, et sa pead lihtsalt kusagile kõrvale selle jätma, on ikkagi valus teema. Aga ühtegi teist varianti ei ole, kui me tahame seda asja sama jätkusuutlikult edasi teha,” rääkis ta ning avaldas, et tema uueks artistinimeks saab Kewin. “See on ilmselt alguses kuidagi võõras, aga tuleb ära harjuda.”

Kokkuvõttes näitab Muusik Kawiga juhtum, kuidas tehisintellekti areng mõjutab meie igapäevaelu, sealhulgas meie kunstilist eneseväljendust. Kuigi see tekitab küsimusi autentsuse ja originaalsuse kohta, on see ka võimalus luua uusi identiteete ja avastada uusi loomingulisi väljundeid. Eesti kunstimaastikul võib selline juhtum tähendada uusi võimalusi ja väljakutseid muusikutele ning loojatele. Oluline on jälgida, kuidas tehisintellekt meie kultuuri ja kunsti mõjutab ning leida viise, kuidas seda positiivselt ära kasutada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga