Elukõlblikuna tundunud kaugplaneet võib valmistada pettumuse | Universum

1708073770 9 558447h58e7

Eesti teadlased on avastanud kaugel asuva planeedi, mis esmapilgul tundub elamiskõlblik. Kuid uued avastused on toonud kaasa pettumuse, sest teadlaste arvates võib see planeet olla palju vähem soodne eluks kui alguses arvati. Kuid mis täpsemalt selle kaugplaneedi kohta on teada ja mis võib olla selle tulevik? Kas see paneb meie senise arusaama universumist küsimärgi alla? Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle põneva avastuse kohta.

Kaugeid planeete avastada ei ole tänapäeval midagi haruldast, aga aru saada, milline avastatud planeet tegelikult välja näeb, ei olegi niisama lihtne. Peale sobivate vaatlusandmete olemasolu sõltub paljugi nende andmete tõlgendusest.

Meist umbes 134 valgusaasta kaugusel ühe punase kääbustähe ümber tiirutaval eksoplaneedil K2-18b, mida on peetud üheks kõige tõenäolisemaks elu kandvaks eksoplaneediks, võivad uute tõlgenduste valguses valitseda hoopis eluvaenulikud olud.

Seda oma tähe ümber just elukõlblikus vööndis tiirlevat planeeti on seni peetud niiöelda veemaailmaks, mida katavad hiigelsuured ookeanid ja paks atmosfäär.

Kui James Webbi kosmoseteleskoobi tehtud vaatluste põhjal avastati, et planeedi atmosfäär sisaldab nii süsihappegaasi ja metaani kui ka veeauru — aineid, mida elusolendid võivad tekitada või mis on elutegevuseks vajalikud, tõusid eluootused päris kõrgele.

Kuid vaatlusandmete uustõlgenduste põhjal võib planeet olla kaetud hoopis tulise laavaga või olla hoopis gaaskera ehk minineptuun.

1708073770 9 558447h58e7

K2-18b on Maakerast umbes kaks ja pool korda suurema läbimõõduga ja üle kaheksa korra suurema massiga. Oma tähele on ta nii lähedal, et teeb selle ümber tiiru kõigest 33 päevaga. Kuid täht on sedavõrd jahe, et K2-18b saab tähelt enam-vähem sama palju energiat kui Maa Päikeselt.

Tiheduselt jääb planeet aga Maa ja Neptuuni vahele. Seega oletatigi, et ta ei ole peamiselt kivi nagu Maa ega peamiselt gaas nagu Neptuun, vaid võib-olla hoopis veemaailm.

Loe rohkem:  ESA teadusdirektor: ilusad pildid muudavad majandust ja ühiskonda | Universum

Kuid Oliver Shorttle Inglismaalt Cambridge’i Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd võrguvaramusse arXiv üles pandud kirjutises väitnud, et K2-18b võib olla kaetud mitte vee-, vaid hoopis magmaookeaniga, mis on nende sõnul ligikaudu sama tõenäoline.

Nicholas Wogan Ameerika Ühendriikidest NASA Amesi teaduskeskusest on koos oma lähemate kolleegidega aga hoopis kolmandat meelt.

Nemad kirjutavad võrguvaramus arXiv, et metaani ja süsihappegaasi rohkus viitab tugevalt võimalusele, et K2-18b on ikkagi minineptuun, paksu atmosfääriga ja kindla pinnata taevakeha, millel elu olemasolu ei saa väga hästi ette kujutada.

Wogani sõnul võiks olla ka võimalik, et planeet on ikkagi supermaa, mille rohket metaani toodavad sealsed arvukad elusolendid, kuid palju tõenäolisemaks peavad nad ikkagi lihtsamat seletust, milles elu olemasolu ei pea eeldama.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kuigi kaugplaneetidest võib tihti jääda mulje kui potentsiaalselt elukõlblikest kohtadest, võib reaalsus osutuda pettumuseks. Olenemata sellest, kui paljut lootust me nendesse planeetidesse paneme, on oluline meeles pidada, et meie koduplaneet Maa on siiski seni ainus teadaolev planeet, mis toetab elu. Meie kohustus on hoida seda võimalikult elukõlblikuna ning teha jõupingutusi keskkonna säilitamiseks ja planeedi ressursside säästmiseks, et tagada meie enda ning tulevaste põlvkondade elujõulisus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga