Minister tahab õpetajate palgatõusu jaoks muuta riigieelarvet | Eesti

2236461h1c73t24

Eestis on tekkinud palju poleemikat seoses õpetajate palgatõusuga ning haridusminister on otsustanud sellele olukorrale lahenduse leida. Ta kavatseb läbi viia muudatusi riigieelarves, et tagada õpetajatele väärikas palk ja tunnustus nende olulise rolli eest ühiskonnas. See samm on oluline mitte ainult õpetajatele endile, vaid ka kogu haridussüsteemile ning aidab kaasa Eesti hariduse edendamisele ja tulevikule. Koos töötades saame parandada õpetajate elukvaliteeti ja tagada nende motiveerituse ning professionaalsuse.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) esitab valitsusele menetlemiseks 2024. aastariigieelarve seaduse muudatusettepanekud, et õpetajate palgatõus oleks seaduspärane.

Muudatusettepanekuga suunatakse täiendavalt vahendeid õpetajate palga tõusuks.

“Seoses sellega vähendatakse Teadussüsteemi programmi tegevusest Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine rohetehnoloogia teadmuskeskuse loomiseks kavandatud vahendid tegevusele Juurdepääasu tagamine üld- ja kutseharidusele ning suunatakse 5 miljonit eurot riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud kohalike omavalitsuste toetusfondi üldhariduskoolide õpetajate palkadeks,” seisis muudatusettepaneku selgituses.

Riigieelarve seaduse muudatusega suunatakse täiendavalt õpetajate palkadesse 13,5 miljonit eurot, millest kohalike omavalitsuste toetusfondi suunatakse selle tulemusel 9,273 miljonit eurot.

Õpetaja palga alamäär kasvab 1820 euroni, millele lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab arvestuslik keskmine 6,6 protsenti 2184 euroni. Õpetaja palk moodustab riigi keskmisest palgast 112 protsenti.

Eelmisel aastal otsustas valitsus tõsta õpetajate alampalka kolme protsendi võrra ehk 1803 euroni. 2024. aasta riigieelarvesse ei jõutud aga õpetajate palgatõusu muudatusettepanekut esitada, mistõttu tegi valitsus möödunud aasta detsembris määruse, millega nägi ette, et see makstakse välja toetusfondi väliselt.

Teisisõnu pidi õpetajate tänavune palgatõus tagatama nii, et lisaks valitsuse toetusfondile kasutataks selleks ka haridusministeeriumi eelarves sisalduva tulemusvaldkonna “Tark ja tegus rahvas” jaoks ette nähtud raha.

See ei olnud aga riigikontrolli hinnangul korrektne. Riigikontrolör Janar Holm teatas, et ministeeriumid ei tohiks saada ilma riigikoguta riigieelarvet muuta – kavandatust suurema palgatõusu jaoks saab toetusfondi mahtu suurendada ainult riigikogu, kes peab selleks riigieelarvet muutma.

Loe rohkem:  Pärnu endist linnavolinikku süüdistatakse mitmetes kuritegudes | Eesti

Kokkuvõttes on oluline märkida, et Eesti hariduse kvaliteet sõltub suurel määral õpetajate motiveeritusest ja professionaalsusest. Seetõttu on positiivne, et minister on võtnud eesmärgiks õpetajate palgatõusu ning muudab selleks vajadusel ka riigieelarvet. Kõrgem palk aitab tagada, et haridusvaldkonnas töötaksid kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud õpetajad, mis omakorda tõstab õpilaste õpitulemusi ning tagab Eesti haridussüsteemi jätkusuutlikkuse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga