Mihkel Annus: vajame eeskätt energiadebatti, mitte tuumadebatti | Arvamus

2244045h15ect24

Tere tulemast! Mihkel Annus on Eesti Energia juhatuse esimees, kes väidab, et meil on vaja keskenduda rohkem energiadebatile kui tuumadebatile. Tema veendumus on, et tulevikus on oluline suunata tähelepanu rohkem taastuvatele energiaallikatele ja säästvale energiakasutusele, mitte tuumaelektrijaamadele. Tema seisukoht on põhjalikult põhjendatud ning tõstatab olulisi küsimusi energia tuleviku kohta Eestis. See arutelu on oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks. Lugege edasi, et saada rohkem teavet sellest põnevast energiadebatist!

Aastaid tuksus energeetikasektor muude ootuste ja vajaduste taustal, ent praegu näib, et energeetikas toimuv ei jäta enam kedagi külmaks. Tundub, et tänavu on võimalik luua energeetikasektorile tugev vundament käesoleva kümnendi jaoks, vaatega kaugemalegi.

Valitsuse tegevusplaani ootus

Valitsuse koalitsioonileppe energeetika ja taristu teemaploki viies punkt ütleb: “Langetame 2023. aasta jooksul analüüsipõhised otsused energiasüsteemi järgnevate kümnendite valikutes. Taastuvelektri 100% eesmärgi täitmiseks korraldame hinnalae ja -põrandaga vähempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks.”

2023. aasta saanud ajalooks, ent tegevusplaani aastani 2030 veel esitatud ei ole. Teadaolevalt on plaanide osas siiski käimas usin arutelu kliimaministeeriumi ja valitsuskabineti vahel, kusjuures energeetikasektori turuosalisi on sellest protsessist pigem eemal hoitud.

Energeetikasektori arenguks vajalike otsuste langetamiseks ootab ühiskond selgelt kiiremat tegutsemist. Ka mereparkide rajamist võimaldava otsuse langetamise vajadusest kirjutasin juba aasta eest.

Loodetavasti mõõdetakse praegu üheksandat korda ja lõigatakse sellest kohast, mis annab tugeva tõuke taastuvenergiale üleminekuks ette antud ajaraamis.

Planeeringud, loastamine, menetlused

Üle-eelmisel aastal liigitati energiakriisi tingimustes uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine ülekaalukaks avalikuks huviks. See tähendab, et näiteks tuuleparkide rajamine peaks prioriteedina ametkonnaüleses koostöös ja süsteemsete tegude tulemusena tunduvalt kiirenema.

Ometi on võimalik riigikontrolli värskest raportist lugeda, et “ministeeriumide seni rakendanud meetmed tuuleparkide keskkonnamõju hindamise kiirendamiseks annavad ajalist võitu kõigest umbes 1–2 kuud”.

Vana plaat on endiselt mängijas ja kordab sama viisi: menetlused peavad toimuma kiiremini ja senisest tõhusamalt, et enese püstitatud eesmärgid oleksid päriselt saavutatavad ja ühishuvi oleks tõeliselt väljendatud.

Loe rohkem:  Omada raamatuid või olla kirjanduses | Arvamus

Energia salvestamise kasvav roll

Energia salvestamise praktilised lahendused on Eestis aina enam leidmas praktilist kasutust ja uued projektid pälvinud ka avalikkuse tähelepanu. Tartu kaugküttevõrgus loob juba paindlikkust suuremahuline soojussalvesti ning erinevas suuruses elektrienergia akusse salvestamise plaanid ootavad lähiajal realiseerimist.

Viimasel ajal avalikustatud suuremahulise akusalvestuse üksused leiavad pärast mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumist tõenäoliselt rakendust eeskätt süsteemiteenuste turul, kuid aina enam on neid vaja ka paindlikkuse lisamiseks elektriturule.

Energia salvestamine saab olema energiasüsteemi terviklahenduse keskne osa. Puhast elektrit oskame toota piisavalt, kuid aina enam võtame kasutusele seadmed ja viisid, et energiat soojuse, elektrina või keemilistesse ühenditesse salvestatuna tallele panna ajaks, mil selle kasutamisel on suurem väärtus.

Salvestustehnoloogia potentsiaali avamiseks peab ka regulatsioon ajaga sammu käima ning looma tingimused, mis võimaldavad salvestusel ja tarbimise juhtimisel Eesti energiasüsteemis paremini kohaneda. Teadaolevalt kavandatakse selleks tänavu esimesi samme.

Paraku näib, et iga teine energeetikadebatt muutub ühel hetkel tuumaenergia debatiks. Kuigi seegi küsimus pole väheoluline, on ühiskonna ja majanduse konkurentsivõime huvides esmatähtis keskenduda sellele, kuidas meie ees seisvad väljakutsed lahendada võimalikult tempokalt juba lähima aastakümne jooksul. See tähendab elektrienergia tootmist kodumaiselt, keskkonnasõbralikult ja konkurentsivõimelise hinnaga, tagades varustuskindluse.

Riigi tellitud analüüsid näitavad, et taastuvatel energiaallikatel tuginevad energiastsenaariumid pakuvad mainitud väljakutsetele lahenduse veel enne, kui ka kõige optimistlikumad ajalised prognoosid tuumajaama valmimisest realiseeruvad. Seejuures on enamikul tundidel aastast elektrienergia tarbimisvajadus kaetud kütusevabade taastuvate allikate allikate abil, millele pakuvad tuge ja paindlikkust salvestustehnoloogiad ning taastuvatel kütustel kiiresti käivituvad tipujaamad.

Kuigi iga täiendav elektritootmisvõimekus on kahtlemata väärtuslik, siis kas ja miks jäika baaskoormust tuumaenergia näol tuleviku paindlikus süsteemis tingimata vaja on, peaks seetõttu olema iga objektiivse tuumadebati esimene küsimus.

Majandusareng energiasektori kasvu toel

“Energia ja selle abil saadavad tooted ja teenused peavad aina suuremas mahus olema keskkonnasõbralikud.”

Eesti majandus oli aasta lõpus kaheksandat kvartalit järjest languses. Konkurentsivõimeline energiahind on majandusarengu nurgakivi, mille kõrvale on kerkinud ka uus oluline eeldus: energia ja selle abil saadavad tooted ja teenused peavad aina suuremas mahus olema keskkonnasõbralikud.

Loe rohkem:  Harri Tiido: ühest ajaloo ja ühiskonna arengu teooriast | Arvamus

Eesti on heas positsioonis, et rakendada puhta energiatootmise potentsiaal majandusarengu etteotsa. Teatavasti on jõuka majanduse ja töötleva tööstuse energiatarbimise vahel seos – tugeva ja jätkusuutliku majanduse lisandväärtuse loovad suures osas automatiseeritud protsessid, arvutusvõimekus, masinad ja palju muud, mis vajavad tööstuslikes kogustes elektrienergiat.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse hiljutine analüüs viitab mitmele Eestist tõsisemalt huvituvale välisinvesteeringule kogumahus ca viis miljardit eurot, mille aastane elektrivajadus pea kahekordistaks Eesti praeguse tarbimismahu. Sarnased investeeringud jäävadki analüüsi tasemele ilma kodumaise taastuvenergia tootmise hüppelise kasvuta lähiaastatel.

Juhuse tahtel on 2024. aasta energiasektorile oluliste teekaartide koostamise ja sihtide seadmise aasta. Alanud on vilgas töö kõikehõlmava kliimaseaduse koostamiseks, mis plaanitakse märgilise verstapostina järgmiseks aastaks vastu võtta. Valmimisel on ka valdkonda suunav energiamajanduse arengukava aastani 2035, mille riigikogu peaks plaanide kohaselt vastu võtma samuti tuleval aastal.

Eeloleval suvel esitatakse Euroopa Komisjonile riikliku energia ja kliimakava (REKK) värskendatud versioon, mis sätib paberile täpsed valdkondlikud trendid ning tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Lisaks jätkub tuumaenergiat puudutav debatt.

Mistahes külje alt läheneda, võib öelda, et sel aastal seatakse olulised eeldused muu hulgas puhta energiamajanduse arenguks ja taastuvenergiale üleminekuks.

Mihkel Annus’s perspective on the need for an energy debate rather than a nuclear debate is thought-provoking. In Estonia, the focus on renewable energy sources and energy efficiency is crucial for the country’s sustainable future. By shifting the conversation from nuclear power to broader energy solutions, Estonia can work towards a more diverse and environmentally friendly energy sector. Annus’s call for a comprehensive and inclusive energy debate is timely and important for shaping Estonia’s energy policies and ensuring a sustainable and secure energy future for the country.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga