Mereväe ülem: Rootsi toob NATO-sse Läänemere ühe võimsama mereväe | Eesti

2106578h6d37t24

Tervist ja tere tulemast Eestisse! Üks põnev uudis, mis hetkel palju kõneainet pakub, on Rootsi otsus tuua NATO-sse üks Läänemere võimsamaid merevägi. Mereväe ülemad on huvitatud sellest uuest arengust ning Eestis on ootusärevus suur, kuna see võib tugevdada regionaalset julgeolekut ja koostööd alliansi liikmetega. Rootsi mereväe liitumine NATO-ga toob kahtlemata kaasa olulisi muutusi Läänemere piirkonnas ning põneva arengu nii poliitilises kui ka kaitsevaldkonnas. Jääme põnevusega ootama, kuidas see uus koostöövorm meie piirkonna turvalisust ja stabiilsust mõjutab.

Tänu rootslaste mereväele, eriti allveelaevadele, kasvab Rootsi liitumisel NATO võime Läänemerd ja ka merealust taristut kaitsta. Samas juba seni on NATO ja Rootsi koostöö nii tihe, et koostöö maht ei pruugi oluliselt kasvada. Pigem on see edaspidi lihtsam ning kindlam, ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Rootslased on osavad kõiges, mis toimub vee peal, all või põhjas, ütles Saska. Kuigi ka sakslastel on allveelaeavad ning poolakad plaanivad uusi osta, siis rootslastel on just Läänemerel allveelaevadega pikk kogemus ja sellega kogunenud asjatundlikkus.

“Nii allveelaevade endi kui ka allveelaeva tõrje tehnoloogias on nad kindlasti suured spetsialistid. Samuti miinitõrjes. Ja ka pealveetõrjes, kui me räägime laevatõrje rakettidest,” ütles Saksa.

Kahtlemata on Rootsi mereväelased oma ala tipud, kinnitas Saska. Seega toob Rootsi Läänemerele NATO võimetes nii kvaliteedi kui kvantiteedi mõttes hüppe. Samas see muutus on pigem formaalne, tõdes Saska. Sest tegelikult on koostöö rootslastega juba nii tihe, et praktikas palju ei muutu.

“Lihtsalt nüüd ta on juriidiliselt ja poliitiliselt natuke teise varjundiga. Muidu oleks üleval küsimus, kas Rootsi osaleb ühes või teises koostööformaadis, säilitades neutraalsust või mitte,” sõnas ta.

Loe rohkem:  Valitsus kavatseb õppelaenu tingimused uuesti üle vaadata | Eesti

Rootsi liitumine tähendab, et viimane tükk Põhja-Euroopa julgeoleku puslest pannakse viimaks paika, ütles Reutersile Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri analüütik Robert Dalsjö.

“Rootsi saab tänu liitlastele parema julgeoleku, mida katab ka Ameerika pakutud tuumaheidutus. Lisaks sellega lõppeb 30 aasta pikkune protsess, mille käigus Rootsi samm-sammult ütles lahti 200 aasta pikkusest neutraliteedi poliitikast ning nüüd on omaks võtnud uue strateegia, mis põhineb liitlassuhetel,” ütles Dalsjö.

Saska rõhutas, et edaspidi on Rootsil ja Soomel selge roll NATO kaitseplaanides.

“Siiamaani tegime ju plaane, milles Soome ja Rootsi ei olnud sees. Nüüd on nad kahtlemata selle päris plaani osa koos oma kõikide võimekustega,” sõnas Saska.

Saska ütles, et Rootsi liitumine lubab paremini valvata Läänemere merealust taristut, kuigi ka praegu on Läänemerel NATO seirepilt hea. Ta lisas, et üle kümne aasta on Läänemere riigid, välja arvatud Venemaa, omavahel luureinfot jaganud.

“Salastatud tasemel seireinfot ei ole siiamaani selles võrgus saanud liigutada, kuna kõik riigid ei ole olnud NATO liikmed. Seetõttu ei saanud NATO informatsiooni liigutada ja ka seetõttu, et kõikidel riikidel ei ole ühesugust krüptot, ehk salastamisseadmeid. Nii, et see kindlasti tiheneb, et me saame klassifitseeritud informatsiooni vahendada ja vahetada, sest me oleme kõik alliansi liikmed,” lausus Saska.

Lisaks mereväele on rootslastel väga kulutõhus ning võimas õhuvägi. Eestile on veel ülioluline, et kui kogu Skandinaavia on NATO-s, on Baltimaid ülejäänud liitlastest märksa raskem ära lõigata. Põhjamaade lennuväljadelt saavad vajadusel nii Ameerika kui teiste liitlaste lennukid Eestile appi söösta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Rootsi otsus tuua NATO-sse üks võimsamaid merevägesid Läänemerel on oluline samm piirkonna julgeoleku tagamisel. Koostöö Rootsi ja NATO vahel tugevdab alliansi kohalolekut Läänemerel ning suurendab kaitsevõimet olukordades, kus seda kõige enam vajatakse. See annab kindlustunde mitte ainult Rootsi, vaid ka teiste Läänemere riikide jaoks, sealhulgas Eesti. Kõrgelt hinnatud mereväe ülem rõhutas, et koostöö ja ühised pingutused on võtmetähtsusega meie ühise julgeoleku tagamisel ning tulevikus ootab meid ees veel tihedam koostöö ning ühised harjutused.

Loe rohkem:  Siseministeerium otsib lahendust, mis teeks telefonidest taskusireenid | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga