Meedia: Ungari ei takista EL-i Ukraina kaitseabi fondi loomist | Välismaa

Tere tulemast! Meie tänaõhtuse uudise peategelaseks on Ungari otsus mitte takistada Euroopa Liidu Ukraina kaitseabi fondi loomist. See otsus on tekitanud palju vastukaja nii Ungaris kui ka mujal Euroopas. Meedia on tulvil arvamusi ja spekulatsioone selle otsuse tagamaadest ning selle mõjust Euroopa Liidu ja Ukraina suhetele. Oleme siin, et tuua teieni kõige olulisemad faktid ja analüüsid sellest sündmusest ning aidata teil mõista selle võimalikke tagajärgi. Püsige meiega, et olla kursis selle olulise arenguga Euroopa poliitikas.

Ungari kavatseb loobuda vastuväidetest Euroopa Liidu viie miljardi euro suuruse sõjalise abi fondi loomisele Ukraina jaoks, teatas Bloomberg neljapäeval allikatele viidates.

“Budapest teatas, et ei takista kolmapäeval, 31. jaanuaril toimuval EL-i alaliste esindajate kohtumisel konsensuse saavutamist,” teatas Bloomberg.

Märgitakse, et Budapest on valmis rahastuse heaks kiitma “niipea, kui liikmesriigid lahendavad tehnilised küsimused”.

Bloomberg kirjutab, et fondi loomises kokkuleppele jõudmine võib sillutada teed kokkuleppele Kiievile korrapäraste relvatarnete mehhanismi moderniseerimiseks.

Kolmapäeval toimuval EL-i kohtumisel on kavas arutada ka kokkulepet suure, 50 miljardi euro suuruse rahaabipaketi üle Ukrainale.

Eelmisel kuul pani Budapest veto Kiievile mõeldud 50 miljardi eurosele abipaketile, mis taganuks rahastuse kuni 2027. aastani. Ungari arvates võiks ta sellise rahastamise kiita heaks vaid siis, kui vastava otsuse saab iga aasta uuesti üle vaadata. EL-i riigid peavad nüüd otsustama, kas nõustuda Budapesti nõudmistega: Ungari peaminister Viktor Orbán nõuab iga-aastast vetoõigust, kuid valdav enamik EL-i liikmeid on sellise ettepaneku vastu.

Ungari tõkestas ka Euroopa rahufondi kaudu Kiievile antava abi kaheksanda osa väljastamist summas 500 miljonit eurot. Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles, et Budapest võib kaaluda nende vahendite eraldamise toetamist pärast 29. jaanuarile kavandatud kohtumist Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga.

Varem teatas agentuur, et uus abifond muudab Euroopa rahufondi: nüüd ei panda rõhku mitte olemasoleva arsenali kasutamisele, vaid uute relvade hankimisele ühislepingute kaudu.

Ungari peaminister rääkis varem, et EL-i abi Ukrainale ei tohi kahjustada EL-i eelarvet. Tema sõnul tuleb rahaeraldised Ukrainale EL-i eelarvest eraldada.

Ungari oli varem vastu kavale eraldada Kiievile EL-i eelarvest 50 miljardit eurot. Ühenduse juhid plaanivad 1. veebruaril korraldada selle teema arutamiseks erakorralise ülemkogu.

Portaal Euractiv teatas, et Euroopa diplomaadid on välja töötanud kompromisslahenduse, mis suudab ületada Ungari makromajandusliku rahaabi blokaadi Ukrainale kuni 2027. aastani. Ungari teatas Euractivi andmetel, et saab sellise rahastamise heaks kiita, kui 50 miljardi euro suurune pakett jagatakse neljaks 12,5 miljardi euro suuruseks paketiks, mille kohta tehakse iga aasta eraldi otsused.

Rootsi peaminister on valmis NATO asjus Orbaniga kohtuma

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles neljapäeval, et on valmis kohtuma Ungari ametivenna Viktor Orbaniga, kes kutsus ta arutama Rootsi NATO-ga liitumist, mis ootab Ungari ratifitseerimist.

“Rootsi NATO liikmesuse ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimine Ungari parlamendis loob kindla aluse kahepoolsete suhetega edasiminekuks,” ütles Kristersson kirjas Orbanile ja lisas, et ootab võimalust arutada asja Budapestis “meile mõlemale sobival ajal”.

Lõpetuseks võib öelda, et Ungari otsus mitte takistada EL-i Ukraina kaitseabi fondi loomist on oluline samm solidaarsuse suunas ning näitab Euroopa Liidu riikide vahelist koostööd. Meedia kajastamine sellest sündmusest aitab tõsta teadlikkust Ukraina olukorrast ning toob esile EL-i liikmesriikide ühise seisukoha rahvusvaheliste kriiside lahendamisel. See peaks julgustama ka teisi riike kaaluma oma panust Ukraina abistamisel ning tugevdama EL-i ühtsust välispoliitika kujundamisel.