Macroni erakond on mures euroopameelse konkurendi pärast | Välismaa

2317002hf624t24

Prantsusmaa president Emmanuel Macroni erakond on mures euroopameelse konkurendi tõusmise pärast Eestis. See näitab, et Euroopa poliitiline areen on muutumas ja traditsioonilised parteid peavad olema valmis uuteks väljakutseteks. Macroni erakond on tuntud oma Euroopa-meelse ja reformimeelse poliitika poolest ning nende mure uue konkurendi pärast Eestis võib kujutada endast sümboolset muutust Euroopa poliitikas tervikuna. Kas Eesti valijad valivad traditsioonilise või progressiivse suuna, see on küsimus, mis võib mõjutada kogu Euroopa poliitilist maastikku.

Juuni alguses toimuvad Euroopa Parlamendi valimised tõotavad osutuda Prantsusmaa liberaalsele presidendile Emmanuel Macronile eriti pingelisteks. Kui seni oli tema peamiseks rivaaliks euroskeptiline Marine Le Pen, siis küsitlustes tõuseb nüüd ka föderaalset Euroopat sooviv vasaktsentristlik eurosaadik Raphaël Glucksmann.

Kolmapäeval avaldatud arvamusküsitluse järgi püsib esikohal 30 protsendiga häältest Le Peni erakond Rassemblement National, samas kui Macronit toetavate erakondade valimisnimekirja toetus langes 18 protsendile.

Kolmandaks aga tõusis Prantsuse sotsialistide (PS) valimisnimekiri, mida juhib tugevalt euroopameelne erakonda mittekuuluv poliitik Raphaël Glucksmann. PS nimekirja toetus on tõusnud 13 protsendile, kuigi sama uuringufirma detsembrikuises küsitluses oli see üheksa protsendi tasemel.

Macroni erakond on juba kaotanud arvestatavalt toetust võrreldes 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega, kui see kogus 22,4 protsenti häältest. Seni on Macroni peamiseks mureks olnud Le Peni erakonna toetuse kasv, mida toidab viimasel ajal Prantsuse põllumeeste rahulolematus Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikaga.

Nüüd aga kasvab konkurents Macroni erakonnale vasakult, sest osad Glucksmanni valijad on endised Macroni valijad, kirjutab Euractiv.

Küsitlustest selgub, et euroopameelsed liberaalsed valijad, eriti noored, on nihkumas Macronist vasakule jäävate erakondade poole.

“20 protsenti neist valijatest, kes hääletasid Emmanuel Macroni poolt 2022. aasta presidendivalimiste esimeses voorus, hääletavad nüüd vasakpoolse nimekirja poolt, peamiselt Raphaël Glucksmanni juhitud nimekirja poolt,” kirjutas mõttekoja Jean Jaurès Foundation tegevjuht Gilles Finchelstein eelmisel nädalal.

Loe rohkem:  Iraani relvaeksport valmistab läänele üha suuremat peavalu | Välismaa

Glucksmanni peamisteks lubadusteks on föderaalne Euroopa, Euroopa Liidu ühiste võlakirjade uus väljastamine, ühise EL-i kaitsevõimekuse loomine ning Ukraina suurem abistamine.

Vasaktsentristliku eurosaadiku kasvav toetus on pannud Macroni erakonna Renaissance esinumbrit Valerie Hayeri otsima viise vältimaks kõhklevate valijate liikumist Glucksmanni poole.

“Raphaël Glucksmann ja mina hääletame Euroopa Parlamendis 90 protsendil juhtumitest samamoodi. Ta peaks olema koos meiega, ja ta seda teab,” ütles Hayer veebruaris Prantsuse ajakirjale Le Figaro.

Glucksmann eitas Hayeri väidet, süüdistades Renaissance’i saadikuid selles, et nad ei toeta EL-i sotsiaalkaitsevaldkonna algatusi.

Nüüdseks muutis Hayer meelt ja ta väidab, et Glucksmanni vaated oleksid justkui samasugused nagu vasakpopulistliku erakonna LFI vaated. LFI on Ukraina toetamise, NATO liikmesuse ja EL-i edasise integratsiooni vastu. Seni pole see suutnud Glucksmanni toetuse kasvu küsitlustes peatada.

Hiljuti astus Macron samme valijate tagasivõitmiseks. 5. märtsil sai Prantsusmaa Macroni algatusel esimeseks riigiks maailmas, mis lisas õigust abordile põhiseadusse. Eelmisel nädalal lekkis aga salvestis, millel nõustub Macron, et vägistamise määratlusse tuleb lisada nõusoleku puudumine, kuigi veel veebruaris seisis ta samasuguse muudatuse vastu EL-i tasemel.

“Milline naiste teema ärakasutamine kõigest mitu nädalat enne Euroopa valimisi,” kommenteeris Euractivile Macroni meelemuutust Prantsuse paremtsentristlik eurosaadik Nathalie Colin-Oesterlé.

“Macron sai aru, et ta tegi vea ning teda rünnatakse selle pärast EL-i valimiste käigus. See on manipuleerimine ja tema vasakpoolsed liitlased tuletavad seda talle kindlasti meelde,” lisas ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Macroni erakond on muret tundnud euroopameelse konkurendi tõusule. See näitab poliitilise maastiku muutumist Euroopas ning võimalust uutele ideedele ja vaadetele. Eesti jaoks võib see tähendada rohkem valikuid ja võimalusi Euroopa poliitikas kaasa rääkida. Oluline on jälgida, kuidas see areng mõjutab Euroopa Liitu tervikuna ning kuidas see võib kajastuda ka Eesti poliitikas ja välispoliitikas.

Loe rohkem:  Pistorius: Putin tahab Saksamaad infolekkega destabiliseerida | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga