Lõimumisuuring: Eestis levib üha enam rahvuste lõimumist soosivaid hoiakuid | Eesti

2255334h0243t24

Eesti ühiskond on jõudnud olulise verstapostini, kus rahvuste lõimumine on muutunud üha olulisemaks ja kiireneb jätkuvalt. Lõimumisuuringud näitavad, et Eestis on kasvamas positiivsed hoiakud erinevate rahvuste vahel ning üha rohkem inimesi toetab mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamist. See areng on oluline mitte ainult selleks, et luua tugevam ja ühtsem ühiskond, vaid ka selleks, et parandada ühiskonna üldist heaolu ja ennetada tulevasi konflikte. Eesti astub kindlalt edasi teel, mis juhib meid lõimumisele ja üksteisemõistmisele.

Viimaste aastate sündmused on positiivselt mõjutanud Eestis elavate inimeste ühiskonda sulandumist, selgus lõimumisuuringust. Jätkuvalt on probleem elanikega, kes tunnevad, et on ühiskonnast võõrandunud.

Eestis elab üle 200 erineva rahvuse esindaja. Vähemalt sama palju on ka erinevaid keeli, mida Eestis kõneletakse.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Eda Silbergi sõnul on erirahvustest inimeste vahel kontaktid tihenenud ning ka kasvanud motivatsioon eesti keelt õppida.

 “Kõige suurem hirm oli see, et kogukonnad ei suhtle enam omavahel. Õnneks see niimoodi läinud ei ole. Meil on ikkagi, eriti just noorte hulgas, kontaktid tihenenud erinevast rahvusest inimeste vahel. Ning mida me näeme positiivsena, on see, et motivatsioon eesti keelt õppida on kasvanud. Näeme ka seda, et aktiivne eesti keele kasutus on paranenud,” ütles Silberg.

Jõudsalt on vähenenud nende hulk, kes riigikeelt üldse ei oska. Kui varem ei rääkinud sõnagi eesti keelt iga viies muust rahvusest Eesti elanik, siis nüüd on neid alles jäänud neli protsenti.

Tulevikku vaadates on Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja uuringu vastutava toimetaja Marju Lauristini sõnul kohati liiga suur lootus pandud eestikeelsele õppele üleminekule.

“Koos selle keelega tegelikult peaks toimuma eesti mitte keele, vaid ka eesti meele laienemine niisugustes valdkondades nagu kasvõi ajaloost aru saamine. Eesti ja Euroopa ja üldse, ka Venemaa, niisugune ajaloo mõtestamine ja selline kodanikuteadvus, kodanikuharidus. See muudab väga oluliselt seda olukorda. Peaks muutma, kui me seda tõsiselt võtame. Praegu siin on väga suur vahe,” ütles Lauristin.

Loe rohkem:  Kristina Kallas: ettepaneku teaduselt raha ära võtta tegi rahandusminister | Eesti

Endiselt on arvestatav osa elanikkonnast, kes tunnevad, et nad on ühiskonnast võõrandunud. Nii liigitab end iga neljas muust rahvusest püsielanik, aga ka iga kümnes eestlane.

“See probleem on väga paljus ikkagi see sama heaolu ja sotsiaalmajandusliku arengu probleem. Selge see, et keda ikkagi sellised igapäevamured väga kimbutavad, tal kõik teised mured muutuvad ka teravamaks,” sõnas Lauristin.

Tööturul on muust rahvusest elanike väljavaated Eesti kodakondsusega inimestest kehvemad. Nad töötavad peamiselt töötlevas tööstuses ja saavad kätte ligi viiendiku võrra vähem palka, kui eesti rahvusest töötajad.

Eesti lõimumisuuring näitab positiivset trendi rahvuste lõimumise suunas, kus üha enam inimesi soosib mitmekultuurilisust ja avatust erinevate rahvuste suhtes. See on oluline samm sallivama ja ühtsema ühiskonna suunas ning kinnitab, et integratsioonipoliitika on andnud positiivseid tulemusi. On oluline jätkata selliste hoiakute propageerimist ja toetamist, et Eestis valitseks solidaarsus ja austus erinevate kultuuride ning rahvuste vastu. Üheskoos saame luua mitmekesisem ja harmoonilisem ühiskond, kus igaühel on võimalus end tunda teretulnuna ja tunnustatuna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga