Liis Seeme: iga noor on väärtus ja ühiskonna oluline osa | Arvamus

2308674h5caft24

Estonia prides itself on recognizing the value of its youth, and Liis Seeme is a shining example of this belief. In her article “iga noor on väärtus ja ühiskonna oluline osa | Arvamus,” Seeme passionately advocates for the importance of young people in society. With a powerful voice and a deep understanding of the challenges facing today’s youth, she highlights the potential and significance of each individual. Her words serve as a reminder that investing in the next generation is crucial for the growth and prosperity of Estonian society.

Noore jaoks on väga oluline tööle kandideerimine või esimene töökogemus, mis võib häälestada ja mõjutada kogu tema edasist tööelu. Nii on oluline toetada noori teel õppima või tööle võimalikult kvaliteetselt, kirjutab Liis Seeme.

Lapse sündides loodab iga vanem, et temast kasvab tubli inimene, kes leiab oma koha ühiskonnas, õpib endale meelepärast ala, millele hiljem tööle asub. See on ideaal, mis täitub vaid vähestel puhkudel.

Noorte kõrvalejäämine haridusest ja töötamisest on aastast aastasse kasvav probleem. Euroopa Liidus oli tunamullu keskmiselt 11,7 protsenti 15–29-aastaseid noori, kes ei olnud hõives. Eestis oli see näitaja küll pisut väiksem, 10,6 protsenti, kuid ikkagi liiga kõrge. Hollandis, kus elab ligikaudu 14 korda rohkem inimesi kui Eestis, on noori töötuid kõigest 4,2 protsenti.

Hollandi eduloo taga on sealne haridussüsteem. Koolides hinnatakse noore võimekust juba 12-aastaselt, mille põhjal suunatakse teda arendama oma tugevusi, arvestades seejuures ka tööturu vajadustega.

Hollandis hinnatakse kutsekoole väga kõrgelt. Eesti kutsekoolide kvaliteet on väga hea, aga maine nõrk, mistõttu ei soovita Eesti lapsevanemad tihtipeale kutsekooli kasuks otsustada. Arvestamata jääb asjaolu, et kutsekooli läbinud noorte seas ei ole töötuks jäämine probleem, kuna ettevõtjad soosivad kutseharidust, sest lõpetanu on omandanud tööturul vajalikud spetsiifilised oskused.

Loe rohkem:  Kaarel Oja: lahendus Estonia juurdeehituseks on olemas | Arvamus

Õppimisest ja töötamisest kõrvale jäänud noored vajavad toetust, eriti kuna paljud neist pole selles olukorras omal valikul. 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis 19 500 mitteõppivaid- ja töötavaid noori vanuses 15-29. Seda on rohkem kui näiteks Viljandi linnas elanikke.

“On suur tõenäosus, et võrgustikust välja kukkunud noor tunneb end sotsiaalselt tõrjutuna.”

Koolis või tööl tekib sotsiaalvõrgustik, mis aitab noorel ühiskonnas oma koht leida. On suur tõenäosus, et võrgustikust välja kukkunud noor tunneb end sotsiaalselt tõrjutuna. Kasvab vaesusrisk, halveneb elatustase ja elukvaliteet, kannatab nii vaimne kui ka füüsiline tervis, mis omakorda viivad pikaajalise töötuse ja heitumuseni.

Mida varem noorteni jõuame ja neid toetame, seda suurem on võimalus, et nad leiavad oma koha ühiskonnas ja tulevad ise toime.

Haridus- ja noorteameti uuringu põhjal on töötuks jäämise ehk NEET-olukorda sattumise põhjuseid üheksa, millest esikolmiku moodustavad riigikeele mittetundmine, varasema töökogemuse puudus ning noorelt laste saamine.

Eesti keele mitteoskamine ja pärinemine teisest kultuuriruumist suurendab töötuks jäämise riski koguni 3,9 korda. Väljapääsuks on eesti keele õpe. Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus ning erinevad portaalid nagu näiteks keeleklikk.ee ja Edumus toetavad noori sellega juba praegu. Ka üleminek eestikeelsele õppele on pikaajaline, ent oluline samm õiges suunas.

Varasema töökogemuse puudumine suurendab töötuks jäämise riski 3,5 korda. Esimese töökogemuse võib saada näiteks tööampsuga või suvel töötamist. Portaalid nagu GoWorkaBit, Dide Eesti ja WorkBite Recruiting on head kohad, kust saab oma tööharjumusi suurendada.

Noorelt laste saamine suurendab NEET-olukorda jäämise riski 1,8 korda, eriti juhul, kui lapsevanemaks saadakse vanuses 15–23. Noori lapsevanemaid toetab kohalik omavalitsus (KOV). Seega tasub juba beebiga kodus olles pöörduda enda KOV-i noorte heaolu spetsialisti poole, kes toetab erinevate koolituste läbimisel ja vajalike teenuste saamisel.

Loe rohkem:  Harri Tiido: vahelduseks juttudele järgmise sõja saabumisest | Arvamus

Sotsiaalkindlustusametis näeme riskiteguritena veel noorte õigusrikkumisi, hoolduskohustusi aga ka tervislikke probleeme. Eestis hoolitsevad oma pereliikme, enamjaolt vanaema eest koguni 15 protsenti noortest vanuses 15–29 aastat.

Elanikkonna hoolduskoormuse uuringust selgub, et just nemad kannatavad suurema tõenäosusega depressiooni all. Ligi 70 protsenti neist on majanduslikes raskustes ja üle poolte on pidanud vähemalt millestki hoolduskohustuse tõttu loobuma.

Noorte õppimas ja töötamas püsimiseks ning riskitegurite maandamiseks on kohalikes omavalitsustes loodud toimiv süsteem, noortegarantii. KOV-ides töötavad heaoluspetsialistid, kes toetavad 13-29-aastaseid noori erinevates haridus- ja tööelu küsimustes.

Alati tuleb meeles pidada, et noore jaoks on väga oluline tööle kandideerimine või esimene töökogemus, mis võib häälestada ja mõjutada kogu tema edasist tööelu. Nii on oluline toetada noori teel õppima või tööle võimalikult kvaliteetselt.

Spetsialistid, pereliikmed, sõbrad, õpetajad, tööandjad on need võtmeisikud, kes saavad noorele toeks olla, teda märgata ja julgustada. Esimene samm on võtta ühendust kohaliku omavalitsuse heaoluspetsialistiga. Iga noor on väärtus ja oluline ühiskonna osa.

Liis Seeme on õigesti rõhutanud, et iga noor inimene on väärtuslik ja oluline osa ühiskonnast. Noored on tulevik ja nende potentsiaali ärakasutamisega saab luua parema homse. On oluline julgustada noori oma häält kuuldavaks tegema ning anda neile võimalus oma ideid ellu viia. Noorte kaasamine otsustusprotsessides ja nende toetamine on võti ühiskonna arengus. Seega tuleks rohkem tähelepanu pöörata noorte vajadustele ja kuulata nende arvamusi, et luua tasakaalustatum ja jätkusuutlikum ühiskond. Liis Seeme sõnad on olulised meeldetuletus, et noored on meie tulevik ja nende panus on hindamatu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga