Lemmikloomaga arsti juures käimine eeldab paksu rahakotti | Eesti

2310387ha8bat24

Lemmikloomaga arsti juures käimine võib olla kallis ettevõtmine Eestis. Kui meie karvased sõbrad vajavad meditsiinilist abi, on oluline olla valmis paksu rahakoti välja võtma. Veterinaarkliinikutes pakutavad teenused võivad olla kulukad ja ootamatud kulud võivad kiiresti tekkida. Sellegipoolest on oluline tagada, et meie lemmikud saaksid parimat võimalikku ravi ja hoolt, vältides nende tervise halvenemist. Loomadele hea arstiabi tagamine on oluline osa vastutustundlikust lemmikloomaomanikust.

Oma kahe kassiga veebruaris loomaarsti juures esmasel visiidil käinud loomaomanik sai üldise tervisekontrolli, röntgeni ja vereproovi eest üle 400-eurose arve. Mitmed ERR-iga vestelnud loomaomanikud kurtsid, et lemmikuga veterinaari juures käimine muutub üha kulukamaks.

Mitu aastakümmet loomaarstina töötanud Marti Lasn Pärnu väikeloomakliinikust ütles ERR-ile, et hindade kerkimise taga on mitu aspekti: üldine elukalliduse kasv, kaasuvate kulude kasv, mistõttu läheb kliiniku ülalpidamine järjest kallimaks, järjest lisanduvad nõuded ja regulatsioonid ning suurenevad ka tööjõukulud.

“Üks aspekt on veel see, et kuna Eesti turule on sisenemas suured ketikliinikud, toob see paratamatult kaasa hinnatõusu. Kõik need aspektid tingivad selle, et hind järjest tõuseb,” tõdes ta.

Lasn meenutas, et kui euro Eestis kasutusele võeti, tundus Soome loomakliinikute 100-eurone visiiditasu siitpoolt vaadates hullumeelne, kuid praegu võib see Eestiski juba vahemikku 30-85 eurot jääda.

Eesti veterinaarkliinikutest on suurim käive Krediidiinfo andmetel Evidensia Loomakliinikud OÜ-l, millele kuulub Tallinnas Billy, Fahle, Timmu, Västriku ja Viimsi loomakliinik ning Loomade kiirabikliinik, üks kliinik on ettevõttel ka Rakveres.

Hinnakiri on selle keti kliinikutes ühtne: arsti esmane vastuvõtt maksab tööpäeviti 44 eurot, vaktsineerimine 50 eurot, emase kassi steriliseerimine 200 eurot ja emase koera steriliseerimine 495 eurot. Erandiks on kiirabikliinik, kuhu saab pöörduda ka puhkepäevadel ja öisel ajal ning siis on hind sõltuvalt kellaajast 60-90 eurot.

Tartu väikeloomakliinikus maksab esmane visiit 25 eurot, aga väljaspool tööaega tuleb vastuvõtu eest välja käia 90 eurot. Vaktsineerimise eest küsitakse seal 35 eurot ning koerte steriliseerimise ja kastreerimise eest alates 200 eurost.

Lasni sõnul kummitab sektorit loomaarstide puudus, mis tähendab, et turul on jäme ots arstide käes. Tööandja peab seega leppima palgaga, mida arst küsib, sest alternatiiviks on see, et arste lihtsalt pole. Üks põhjuseid on see, et loomaarste koolitatakse vähe, teine põhjus aga kliinikute ketistumine ja uute kliinikute teke.

“Kui Eesti turule tekib üks konsortsium, kes tahab aastas saada näiteks 30-40 arsti tööle, siis see on juba tõsine probleem, see tõmbab mitme aasta reservi täiesti nulli. Koolitatakse vähe, turu kasv ja võib-olla ka kliinikute kasv on olnud suurem ja kiirem kui see, mis peale tuleb,” tõdes Lasn.

Osa loomakliinikuid pakub loomadele ka uudseid teenuseid, näiteks leiab Pet City hinnakirjast kasside ja koerte massaaži, seejuures on lõõgastava massaaži kõrval võimalik valida ka võistluskoerte massaaž, näomassaaž või reflektsiooniteraapia. 

Loe rohkem:  Ansip andis üle toetusallkirjad sisevalimistel kandideerimiseks | Eesti

“See on meie sektori roosamanna,” lausus Lasn. “Füsioteraapia on teine teema, aga mida kõike pakutakse, selle taga on paljuski meie, kahejalgsete emotsioonid, arvame, et see on väga lahe ka loomadele. See on puhtalt minu seisukoht.”

Uue määruse tõttu tõuseb loomade ravimite hind hüppeliselt

Neljapäeval kajastas Maaleht lemmikloomade ravi kallinemist tõukuvalt aasta tagasi rakendunud Euroopa Liidu määrusest, mille eesmärk on ravimiameti andmetel parandada veterinaarravimite kättesaadavust ja suurendada sektori konkurentsivõimet, kuid mis tegelikkuses tähendab, et seni kasutatud inimeste ravimite asemel tuleb loomi eelistatult ravida veterinaarravimitega, mis on aga tunduvalt kallimad.

Lisaks tekitab nõuete järgmine absurdseid olukordi, näiteks kulub veterinaaridel väga palju füsioloogilist lahust, mida tuuakse maale tonnide kaupa, kuid enam ei saa nad seda kasutada, sest sellele on Euroopas ka veterinaarne variant. Mõistagi märksa kallim.

Marti Lasn kinnitas, et loomaarstid on aastakümneid kasutanud toimeainepõhist ravi, sest humaanravimid on märksa odavamad. Uue määruse kohaselt tohib aga loomaarst retseptile kirjutada konkreetse ravimi nime, mitte toimeaine.

“Kui see kraan kinni keeratakse, siis ravimid lähevad sõltuvalt preparaadist kolm kuni viis, isegi kuni kümme korda kallimaks. Hinnavahe on väga suur. Lõpuks kajastub see kõik kliendi arvel ja kliendid maksavad selle kinni,” tõdes loomaarst.

Tema sõnul on klausel, et kui turul on veterinaarne toimeaine olemas, ei tohi selle asemel humaanravimit kasutada, olnud ravimiseaduses tegelikult juba palju aastaid, aga senini on sellele läbi sõrmede vaadanud. Nüüd on aga valitud suund, et seda hakatakse kontrollima.

“Alati võib diskuteerida sel teemal, et humaanpreparaatide puhul pole alati tehtud kindlaks, kuidas toimeaine looma organismis käitub, millised on kõrvalmõjud, veterinaarpreparaatidel on see kaskaad tehtud. Nende toime ja ohutus on äkki paremini kontrollitud, aga fakt on see, et need on oluliselt kallimad. Eesti turg on väike, Euroopa mõistes väga väike ja siin paremaid tingimusi kaubelda on suhteliselt keeruline, turumahud pole piisavad,” nentis Lasn.

Loomade tervisekindlustuse makse algab 10 eurost

Kindlustusseltsid pakuvad loomaomanikele võimalust looma tervis kindlustada. If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juht Veiko Sepp ütles, et nemad on seda teenust pakkunud üle 15 aasta ja alates 2020. aastast on lemmikloomade kindlustamine jõudsalt kasvanud.

“Selle põhjuseks on ka asjaolu, et üleüldiselt kasvas pandeemia-aastatel lemmikloomade soetamine ning seeläbi ka teadlikkus kindlustamise olemasolust,” ütles Sepp.

Kindlustusmaksed algavad tema sõnul umbes kümnets eurost kuus ja summa sõltub looma vanusest, tõust ja kindlustuskaitse ulatusest. Kindlustada on võimalik koeri ja kasse ning selleks ei pea tegu olema tõupuhta loomaga.

Kõige tüüpilisemad kindlustusjuhtumid on seotud looma ravikuludega ja sagedasimad hädad on seedeprobleemid, nahahaigused ja ortopeedilised probleemid.

Loe rohkem:  Voog: teistest erakondadest võtavad hääli Kaljurand, Madison ja Ansip | Eesti

“Keskmised kindlustushüvitised jäävad paarisaja euro piiresse,” sõnas Sepp. “Erinevad operatsioonid võivad aga viia raviarved kiirelt üle poole tuhande euro. Maksimaalselt katab kõige laiem kindlustuspakett 1000 euro suuruse ravikulu kindlustusjuhtumi kohta ja kuni 10 000 eurot aastas.”

Loomaarsti sõnul on osa juhtumeid sellised, mis kindlustuse alla ei lähe ja siis tekib inimestes pahameel, et milleks siis üldse kindlustada ja maksta. Teiseks näeb ta probleemina seda, et Eestis on kindlustussummad küllaltki väiksed.

“Kui oled looma võtnud, peab sul olema võimekus vajadusel 500 või 1000 eurot, vajadusel ka 2000-2500 eurot välja käia,” nentis Lasn. “Kindlustus võiks tulla sealt edasi, et kui protseduurid lähevad veel kallimaks, siis sealt võiks see hakata.”

Kui loomaarstiteenused inimestele üle jõu käivad, leidub Lasni sõnul ka omanikke, kes looma ravist loobuvad. See võib viia odavamate nurgataguste kohtade otsimiseni.

“Viimasel ajal on seda eriti palju, et teatud hinnaklassis pole võimekust neid asju teha, väga palju loetakse raha ja jälgitakse rahakotti rohkem kui varem,” lausus ta.

Lasn tõi välja, et arstide seisukohast vaadates on Eestis veterinaarteenused väga heal järjel ning sisseseade võrreldes vanade Euroopa riikidega uus ja moodne, kuid teenuste eest ei saa sellist hinda nagu Soomes, ammugi Norras või Rootsis, küsida, ehkki kõik ravimid, materjalid ja koolitused on sama hinnaga.

“See teenus, mis on Eestis saada, on Soomes kolm korda kallim, see on see vahe,” lisas staažikas veterinaar, kelle sõnul pole inimeste suutmatus kodulooma ravi eest maksta sugugi vaid kohalik probleem, vaid nii on see üle Euroopa.

Lasn peab oluliseks loomaomaniku vastutust, et juba enne looma võtmist oleks valmis rahaline puhver, nii et õnnetuse korral ei peaks korjandust korraldama. Ka tasub tema hinnangul aru saada, et kõiki ei pea aitama.

“Soome on läinud suhteliselt julmalt seda teed, et kui on mingid kroonilised hädad, eriti ortopeediajuhtumid ja on näha, et tuleb kaks-kolm lõikust teha, paneme koera magama. Miks on see ebapopulaarne? Arvame, et oleme halastajad, aga oleme ju võtnud vastutuse looma eest. See on valus otsus, aga ei ole ju parem, kui see jääb otsustamata ja loom kannatab valu ega saa normaalselt elada,” selgitas arst.

Kuigi lemmikloomaga arsti juures käimine võib tunduda kallilt, on oluline mõista, et meie lemmikloomad vajavad parimat võimalikku ravi ja hoolt. Eestis on õnneks palju kvaliteetseid veterinaarkliinikuid, kus pakkutakse professionaalset abi. Lemmikloomade tervis ja heaolu on meie vastutus ning ei tohiks kompromisse teha nende tervise hinnaga. Seega, kuigi see võib nõuda paksu rahakotti, on oluline teha kõik endast olenev oma looma heaolu tagamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga