Leedu luure: Venemaa valmistub pikaks vastasseisuks NATO-ga | Välismaa

2298416hd80at24

Leedu luure hiljutine raport avalikustab, et Venemaa on valmistumas pikaajaliseks vastasseisuks NATO-ga. See hõlmab Venemaa sõjalist taandumist NATO ohtlikuks vaenlaseks ning kavatsust kasutada sõjalisi jõude, kui vajalik. Kui see areng on murettekitav mitte ainult Läänemeremaadele, vaid kogu Euroopale. Luureandmed toovad esile vajaduse tugevdada NATO liikmesriikide kaitsevõimet ja valmisolekut võimalikeks sõjalisteks konfliktideks. See teeb selgeks, et stabiilsus ja julgeolek piirkonnas seisab praegu tugeva liitlassuhete ja valmisoleku taga kaitsta demokraatlikke väärtusi.

“Venemaa kulutab Ukraina sõjale tohutult ressursse ega ole näidanud üles soovi pinget leevendada, kuigi ei ole suutnud oma operatiivsihte saavutada. Samal ajal valmistub Venemaa pikaajaliseks vastasseisuks NATO-ga, sealhulgas Läänemere piirkonnas ning laiendab selleks järk-järgult oma sõjalist võimekust lääne suunda,” seisab raportis.

Selle, nagu igal aastal, koostasid riigi julgeolekuministeerium ja operatiivteenistuste teine ​​osakond.

Aruandes öeldi, et Kreml alustas suurt relvajõudude reformi, mis laiendab Venemaa sõjalist võimekust Läänemere piirkonnas. Plaanitud struktuuri- ja juhtimismuudatused on juba alanud, osa neist viiakse ellu Kaliningradis ja Lääne-Venemaal.

“See reform on pikaajaline projekt, mis nõuab suuri ressursse ja võtab aega kuni kümme aastat,” märkisid Leedu luure esindajad.

Nende sõnul sõltub reformi üldine tempo ja ulatus otseselt Ukraina sõjategevuse käigust, kestusest ja tulemustest.

Samuti märgiti, et Venemaal on piisavalt rahalisi, inim-, ainelisi ja tehnilisi ressursse, et jätkata sarnase ägedusega vaenutegevust vähemalt lähiajal, luure hinnangul kuni kaks aastat.

Samuti märgitakse ülevaates, et mullu läks sõda Ukrainas Venemaale kvandatust palju rohkem maksma. 2023. aasta esimesel poolel ületasid sõjalised kulutused aastaeelarves ametlikult ette nähtud summa ning tänavu on sõjalisteks vajadusteks eraldatud juba vähemalt kolmandik eelarvest – üle kümne triljoni rubla ehk 102 miljardit eurot.

“Kui arvestada salastatud eelarveartikleid, on tegelik summa kahtlemata suurem. Sõda ja sõjatööstus muutub Venemaa majanduse liikumapanevaks jõuks, mis meelitab riigi rahalisi, ainelisi ja inimressursse teistest majandusvaldkondadest,” öeldi ohuhinnangus.

Dokumendi kohaselt jätkab Venemaa ettevalmistusi 2010. aastal kaotatud Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonna taastamiseks Lääne sõjaväeringkonna asemele, Karjalas moodustatakse uut armeekorpust, brigaade suurendatakse diviisideks.

Luureametid märgivad ka, et Valgevene ehitab üles võimet võtta vastu Venemaa kontrolli all olevaid tuumarelvi.

Nende sõnul käib Valgevenes töö tuumarelvade hoidmise taristu uuendamiseks ja varustamiseks.

Lisaks on Valgevene relvajõududel kaks peamist potentsiaalset mittestrateegiliste tuumarelvade kandjat: Leedu lähedal Lida õhujõudude baasis paiknevad ründelennukid Su-25 ja riigi keskosas Assipovitšõs paiknevad raketisüsteemid Iskander.

Valgevene relvajõudude töötajad valmistuvad töötama tuumarelvadega.

“Mittestrateegiliste tuumarelvade paigutamine Valgevenesse seob selle ainult veelgi rohkem Venemaaga ja tugevdab viimase otsustavust säilitada Valgevene üle kontroll iga hinna eest,” öeldakse ettekandes.

Samuti märgitakse, et Valgevene sai mullu Venemaalt erakordselt suure hulga sõjatehnikat ja relvi: raketisüsteemid Iskander, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 500 kilomeetri kaugusel, pataljoni komplekti soomukeid BTR-82A, õhutõrjeraketisüsteemid S-400 ja ründehelikopterid Mi-35M.

Leedu luure tabas mullu mitu luurajat

Ettekandes mainiti, et Valgevene ametnikud ähvardavad värbamise eesmärgil Minskis töötavaid Leedu diplomaate, samas on naaberriigi luureteenistused sihikule võtnud ka suure valgevene diasporaa Leedus.

Ettekande kohaselt peeti 2023. aasta teisel poolel Leedus kinni mitu Leedu kodanikku, keda kahtlustatakse koostöös Valgevene luurega, ja neile esitati süüdistus luuramises.

Loe rohkem:  Suurbritannia plaanib rajada moodulreaktorid pea kõikjale | Välismaa

“Kinnipeetud kogusid ja edastasid kliendile tasu eest  teavet tõenäoliselt Valgevene luureagentuuri ülesandeid täites,” seisis riigi julgeolekuteenistuse ja operatiivteenistuste teise osakonna koostatud ohuhinnangus.

Nende sõnul ei olnud ühelgi neist isikutest salastatud teabega töötamise luba, nad ei töötanud sellise teabega ega omanud võimalust seda koguda.

“Kuigi nende isikute kogutud ja edastatud teave riigi kriitilise taristu ja sõjaliste objektide kohta ei olnud salastatud, aitasid need andmed Valgevene ebademokraatliku režiimi esindajatel tegutseda Leedu riigi vastu,” väidab luureteenistus.

Ametkonnad rõhutasid, et viimasel ajal on Valgevene luure eriti ründavalt tegutsenud Leedu Valgevene diplomaatilise esinduse töötajate vastu.

Dokumendis öeldi, et Valgevene luureteenistused jälgivad Leedu Minskis asuva saatkonna töötajaid, kogudes andmeid nende kontaktide, harjumuste või teabe kohta, mis neid kompromiteerida võib.

“Töötajaid hirmutatakse Valgevene luure kogutud teabe ja haldusmeetmetega. Valgevene luureteenistuste tegevuse eesmärk on värvata Leedu diplomaatilise esinduse töötajaid ja sundida neid tegutsema Leedu riikliku julgeoleku huvide vastu,” seisab hinnangus.

Leedu luure teatel kasutavad Valgevene luureteenistused  Leedu-vastaseks tegevuseks usinalt ka naaberriiki sõitvate isikute ülekuulamisi piiril. Ettekande kohaselt saavutasid need ülekuulamised eelmisel aastal kõrgeima intensiivsuse pärast Ukraina sõja algust.

Nende uuringute kaudu koguvad Valgevene ametiisikud teavet Leedu kohta ja püüavad tuvastada isikuid, kes võiksid Leedus luurata.

Sama toimub ka piiril Venemaaga, kuid seal on võimude sõnul Leedu kodanike värbamise katsed muutumas üha vähem peeneks: viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus koostööpakkumisi tehakse ilma korraliku kandidaatide valikuta või välismaalaste koostöövalmidust hindamata.

“Lisaks tuvastatakse mitte ainult Venemaale reisijate, vaid ka nende lähikondsete värbamise katseid. Selline värbamismudel viib selleni, et veelgi rohkem inimesi on valmis värbamiskatsetest Leedu luurele teatama,” seisab aruandes.

Väidetakse, et Leedu võimudega on juba ühendust võtnud inimesed, kes keeldusid koostööst Venemaa luureteenistustega, sealhulgas juhtudel, kui neil paluti koguda salastamata teavet.

“Vene luureohvitseride motivatsioon nõrgeneb suure tõenäosusega Venemaa-Ukraina sõja jätkudes . (…) Ametnike hooletus toob kaasa vigade arvu kasvu, mis hõlbustab Leedu vastuluureteenistuste tööd kuritegevusega seotud isikute  ja Venemaa tegutsemisviiside tuvastamisel,” öeldakse ettekandes.

Märgitakse ka, et möödunud sügisel kaalus Valgevene võimalust muuta oma seadusi, et kohustada riigi elanikke välismaalastele ruumide üürimisel siseministeeriumi teavitama. Leedu luureteenistused hoiatavad, et see võimaldab Valgevene teenistustel koguda külastajate kohta rohkem andmeid.

Samal ajal kaalub Venemaa võimalust kohustada kõiki välismaalasi allkirjastama lojaalsuslepingut – erilist dokumenti, mis kohustub mitte “diskrediteerima” Venemaa poliitikat, selle ametkondi ja ametnikke ning mitte sekkuma nende tegevusse.

“Sellise lepingu allkirjastamine toob suure tõenäosusega kaasa välismaalaste vastutusele võtmise Venemaa võimudele ebasoovitava teabe levitamise eest. Tõenäoliselt on sellise lepingu eesmärgiks välisriikide kodanike õiguste edasine piiramine Venemaal ja leida ettekäändeid nende vastutusele võtmiseks ja samal ajal võimalikuks värbamiseks,” teatas Leedu luure.

Ohuhinnangus märgitakse, et Valgevene luureteenistused otsivad ka Leetu elama asunud Valgevene kodanikke.

Leedus elab Valgevene diasporaas üle 60 000 inimese ja igal aastal suureneb see umbes 15 500 inimese võrra.

“Leedu riigi julgeoleku huve seavad ohtu Leetu saabunud Valgevene kodanikud, kelle side Valgevene luurega ei ole katkenud, lisaks kasutavad Valgevene luureagentuurid oma Leedus elavaid kodanikke, kes töötasid varem riigiasutustes. Agentide värbamise süsteem Valgevene valitsusasutustes, strateegilistel objektidel ja relvajõududes, mida need teenistused kasutavad, pakub selleks võimalusi,” öeldakse aruandes.

Loe rohkem:  Slovakkia põhiseaduskohus peatas osa karistusseadustiku reformist | Välismaa

Ettekande kohaselt levib viimasel ajal suundumus, et Valgevene luureametnikud loovad sidemeid Leedu valgevene diasporaa liikmetega ja värbavad neid eemalt.

“Valgevene diasporaa kasv Leedus tekitab lisaks vastuluureohtudele ka muid riske. Diasporaasse kuulub isikuid, kes levitavad äärmuslikke poliitilisi õpetusi,” hoiatas dokument.

Selle näiteks on litvinism – Valgevene šovinismi äärmuslik haru. Need isikud eitavad Leedu suurvürstiriiki valitsenud vürstide balti päritolu ja seavad kahtluse alla Vilniuse piirkonna kuulumise Leedule.

“Nende vaadete laiem levik Leedus asuva valgevene diasporaa seas kahjustab nende lõimumist riigi ühiskonda ja aitab kaasa rahvuspingete kasvule. Valgevene režiim kasutab litvinismi ja teaberünnakuid, et edendada Leetu saabunud valgevenelaste vastasseisu Leedu elanikkonnaga,” teatasid Leedu luureteenistused.

Nende sõnul leidub valgevene diasporaas  ka paremäärmuslike õpetuste pooldajaid.

2023. aasta teisel poolel algatasid nad Leedus rahvusvahelise paremäärmuslike rühmituste võrgustiku Active Club Valgevene haru loomise.

Active Club on Ameerika paremäärmuslase Robert Rando innustatud äärmusliikumine, mille jüngrid ühendavad paremäärmuslike õpetuste levitamise võitluskunstide ja muude spordialadega.

Leedu luureteenistused avaldavad igal aastal hinnangu riigi julgeolekut ähvardavate ohtude kohta. Viimases dokumendis hinnatakse Leedu lähituleviku (2024-2025) rahvusliku julgeoleku olulisimaid ohte ja riskitegureid.

Leedu luure sõnul korraldasid NATO Vilniuse kohtumise lekke GRU häkkerid

Leedu luureteenistuste hinnangul on tõenäoline, et mulluse Vilniuse NATO tippkohtumise salastatud andmed varastasid ja avaldasid Venemaa sõjaväeluure, luure peavalitsuse (GRU) koordineeritavad häkkerid.

Nende sõnul iseloomustab GRU koordineeritavat rühma ründav, hävitav tegevus.

Leedu luure andmetel ründasid nad erasektori infotehnoloogiaettevõtteid, mis pakuvad teenuseid Leedu kriitilisele taristule ja olulistele valitsusasutustele.

“On väga tõenäoline, et GRU koordineeritav küberrühmitus avaldas kohtumise kohta vahelt võetud teavet, mis ei olnud avalik, tõenäoliselt eesmärgiga diskrediteerida Leedut rahvusvaheliselt,” seisis ametkonna neljapäeval avaldatud riigi julgeolekuohtude ettekandes. 

“Ei saa välistada, et osa vahelt võetud teabest kasutatakse uute väärteabeoperatsioonide kavandamiseks,” hoiatatakse dokumendis.

Pärast Vilniuse tippkohtumist mullu juulis ilmus suhtlusvõrgustikku Telegram teave NATO ürituse korraldamisega seotud võimalikust andmelekkest.

End “Armastusega Venemaalt” nimetanud häkkerirühm teatas, et pääses ligi NATO tippkohtumise korraldajate salastatud andmetele ürituse julgeoleku kohta, said teada selle eest vastutavate ametnike nimed, delegatsioonide marsruudid, kasutatavad turvasüsteemid jms.

Avalikuks tehti umbes 30 dokumenti, milles olid märgitud konkreetsed hotellid, kus riigipead ja delegatsioonid peatusid, lennujaamadesse saabumise kellaajad, riigijuhtide turvameeste nimed, relvastus ning sideseadmete omadused.

Samuti avalikustati politsei terroritõrjerühma Aras snaiprite nimed, avaldati tippkohtumist ettevalmistava julgeolekurühma koosolekute protokollid, toona kavandatud otsused lennuliikluse, Venemaa ja Valgevene vahelise transiidining maanteeliikluse piirangud.

Riiklik kriisireguleerimiskeskus teatas seejärel BNS-ile, et avaldatud andmed võivad olla seotud Leedu ametkondade süsteemide häkkimisega.

NATO tippkohtumine toimus Vilniuses mullu 11.-12.juulil.

Kokkuvõttes võib öelda, et Leedu luure hinnangul valmistub Venemaa pikaks vastasseisuks NATO-ga ning teeb selleks vajalikke sõjalisi ettevalmistusi. See paneb liitlased, sealhulgas Eesti, tähelepanelikult jälgima olukorda ning tugevdama oma kaitsevõimet. Oluline on jätkuvalt koostöö ja infovahetuse parandamine NATO liikmesriikide vahel, et vastata tõhusalt Venemaa agressioonile ning tagada regiooni turvalisus. Eesti peaks olema valmis reageerima kiirelt ja otsustavalt juhul, kui vajadus peaks tekkima.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga