Lätlased soovivad, et Baltimaadel oleks Vene valimiste kohta ühtne seisukoht | Välismaa

2142544h9cadt24

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised näitavad, et Läti soovib saavutada ühtset seisukohta Baltimaade vahel seoses Vene valimistega. See tähendab, et Eesti, Läti ja Leedu peaksid jagama ühist seisukohta ja koordineerima oma tegevust, et tagada ühtne lähenemine Vene valimistele. See on oluline samm, et tugevdada Balti riikide koostööd ja tagada ühine hääl rahvusvahelistel foorumitel. Loodame, et see algatus aitab kaasa stabiilsusele ja headele suhetele naaberriigi Venemaaga.

Balti riigid peaksid kujundama Venemaa presidendivalimiste suhtes ühise seisukoha, leiab Läti peaminister Evika Silina. President Edgars Rinkevićs kutsub aga poliitikuid ja ametnikke üles kaaluma põhjalikult Euroopa Liidu ja NATO riikide väliste reiside turvariske.

Venemaa kodanike teema on Lätis ikka päevakorral. Venemaa on Balti riikidelt nõudnud, et nende kodanikud saaksid saatkonnas presidendivalimistel osaleda. Samas on just neljapäeval Riias oodata Läti konstitutsioonikohtu otsust sealsete Venemaa kodanike elamislubade suhtes.

“Mõistame kindlalt hukka valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud aladel. Meie seisukoht on, et Ukraina riik on tervik ja pole lubatav et seal toimuvad mingid teise riigi poliitilised protsessid, näiteks valimised. Praegu püüavad Balti riikide välisministrid ja ministeeriumid jõuda Venemaa valimistega seoses toimuva suhtes ühistele seisukohtadele,” lausus Läti peaminister Evika Silina.

Neljapäevalgi arutati Lätis palju Venemaa poolt tagaotsitavateks kuulutatud Läti poliitikute nimekirja üle. Seda enam, et Venemaa saatkonna esindaja ei välistanud kohtumisel Läti välisministeeriumis, et selline nimekiri ja kriminaalasi tõepoolest eksisteerivad.

Nimekirjas on vähemalt neli Läti valitsuse ministrit, hulk endisi ja praeguseid parlamendisaadikuid. Venemaa viha võib olla pööratud nende vastu, kes toetasid Võidu samba ja teiste Nõukogude monumentide mahavõtmist Lätis.

“Ma ei välista, et need, kes end sellest nimekirjast ei leia, kuid osalesid otsuste vastuvõtmisel, on samuti tagaotsitavad. Võin veel kord korrata sama, mida tegin 2022. aastal välisministrina ja mida näitas ka Vjačeslavs Dombrovskise juhtum. See muutus nüüd eilsest veel tähtsamaks – olge tähelepanelikud ja ettevaatlikud, kui peaks tekkima soov sõita väljapoole Euroopa Liidu ja NATO riike,” lausus Läti president Edgars Rinkevics.

Loe rohkem:  Lielvarde sõjalennuväli Lätis sai kolmandaks NATO õhuturbe baasiks Balti riikides | Välismaa

Üks kogemus Lätis Venemaa tagaotsimisega juba on – nimelt pääses endine poliitik Vjaceslavs Dombrovskis Kõrgõzstanis väga napilt Venemaa soovil kinnipidamisest.

Kokkuvõttes võib öelda, et Läti soovib, et kogu Baltimaade piirkonnas oleks ühtne seisukoht Vene valimiste suhtes. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline, et Eesti ja Leedu astuksid samme selleks, et luua ühine arusaam ja poliitiline seisukoht Vene valimiste kohta. Selline ühtne seisukoht aitaks tugevdada Balti riikide positsiooni rahvusvahelisel tasandil ning tagada tõhusama reageerimise Vene valimisprotsessidele. Lisaks tugevdaks see ka Baltimaade omavahelist koostööd ning ühiseid väärtusi, mis on oluline samm kogu regiooni stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga