Kreml kavatseb tõsta makse sõja rahastamiseks | Välismaa

2303427h84bbt24

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised räägivad sellest, kuidas Kreml plaanib tõsta makse sõja rahastamiseks. See teema on põhjus muretsemiseks mitte ainult Venemaal, vaid ka meie naaberriikides. Planeeritud maksutõusud võivad mõjutada laiemalt kogu piirkonna majandust ja elanike heaolu. On oluline jääda kursis nende arengutega ja olla valmis võimalikeks muudatusteks tulevikus. Teie teadlikkus ja kaasamine on võtmetähtsusega selle keerulise olukorra lahendamisel.

Vene võimud kaaluvad maksutõuse, mis tooksid riigieelarvesse kuni neli triljonit rublat ehk 40 miljardit eurot, kirjutab Bloomberg. Põhjuseks on Vene riigieelarvet koormav sõda Ukraina vastu.

Kaks asjaga kursis olevat, kuid anonüümseks jääda soovinud isikut ütlesid, et kaalumisel olevate konkreetsete muudatuste seas on tulumaksu tõstmine 15 protsendilt 20 protsendile nendele inimestele, kes teenivad aastas üle viie miljoni rubla ehk üle 50 000 euro. Samuti tõuseks ettevõtete tulumaks 20 protsendilt 25 protsendile.

Praegu maksavad need Venemaa elanikud, kes teenivad alla viie miljoni rubla aastas, 13-protsendilist tulumaksu. Kõrgemate sissetulekute puhul tuleb maksta 15 protsenti tulumaksu. Vene valitsus kavatseb samuti tulevikus kohaldada 15-protsendilist tulumaksumäära üle ühe miljoni rubla ehk üle 10 000 euro aastas teenivate inimeste tuludele.

Ametlikel andmetel oli keskmine palk Venemaal läinud aasta detsembris 103 815 rublat (1050 eurot) ehk üle 1,2 miljoni rubla aastas.

29. veebruaril Vene seadusandjate ees peetud kõnes teatas ka Vene president Vladimir Putin, et ta soovib muuta Vene maksusüsteemi pärast 17. märtsil toimuvaid presidendivalimisi.

Allikate sõnul selguvad uued maksumäärad suvel.

Vene valitsus on varemgi viinud ellu ebapopulaarseid reforme Putini valimiste järel. Pärast 2018. aasta presidendivalimisi teatas Putin pensioniea tõstmisest, samuti tõstis ta käibemaksu 18 protsendilt 20 protsendile.

Vene valitsuse rahalised ressursid sõja rahastamiseks on kiiresti otsa saamas. Vene rahandusministeeriumi ametlikel andmetel kasutas Vene valitsus eelmise aasta lõpu seisuga ära üle poole Rahvusliku Heaolu Fondi ehk riikliku naftafondi vabadest vahenditest.

Loe rohkem:  Spiiker: USA kongress pole valmis kiitma heaks Ukraina abi jätkamist | Välismaa

Kui selle aasta Venemaa riigieelarve puudujäägiks on kavandatud 1,6 triljonit rublat, siis juba aasta esimese kahe kuu järel olid Vene valitsuse kulud 1,5 triljoni rubla ehk 15 miljardi euro võrra suuremad kui tulud.

Kremli otsus tõsta makse sõja rahastamiseks on kriitiline samm, mis võib mõjutada nii Venemaa sise- kui ka välispoliitikat. Kuigi see võib aidata rahastada sõjalisi operatsioone, võib see samal ajal kaasa tuua majandusliku ebastabiilsuse ja kodanike rahulolematuse. Välismaa suhtes võib see otsus suurendada pingeid ja viia rahvusvahelise kogukonna hukkamõistuni. Seetõttu on oluline jälgida olukorda arenguid ning hinnata, kuidas Kremli otsus võib tulevikus mõjutada nii Eestit kui ka teisi riike.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga