Kiviselg: Venemaa operatsiooni tempo on hakanud tõusma | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Viimastel päevadel on tekkinud murettekitav olukord, kui Vene sõjaväe operatsiooni tempo Kiviselja piirkonnas on hakanud kiiresti tõusma. See areng ähvardab kaasa tuua destabiliseerumise piirkonnas ning ohustada meie rahvuslikku julgeolekut. Välismaa vaatlejad on mures ning jälgivad olukorda tähelepanelikult. On aeg ärkvel olla ja valmis võimalikeks väljakutseteks, mis võivad meie riigi ees seista. Koos peame astuma vastu sellele uuele ohule ning tagama meie kodumaa turvalisuse.

Vene Föderatsiooni relvajõud on endiselt hoidmas initsiatiivi ning operatsiooni tempo on hakanud jälle tõusma, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.

Reedel kaitseministeeriumis antud ülevaates ütles kolonel Kiviselg, et Vene Föderatsiooni operatsiooni tempo Ukrainas, mis vahepeal oli langenud, on uuesti kasvama hakanud. Seda eriti maaväe osas. Vaatamata operatsiooni tempo kasvule, on Venemaa operatiiv-taktikalised eesmärgid endiselt täitmata.

Kiviselja sõnul on Vene Föderatsioon suunanud oma tähelepanu sellele, et leida võimalikud nõrgad kohad Ukraina kaitses.

Kuuendal märtsil sooritasid Vene Föderatsioon raketi- ja droonirünnakud Odessale, kus siis viibisid samal ajal Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis.

Viiendal märtsil hävitas Ukraina mehitamata veesõidukitega Musta mere patrull-laeva Sergei Kotovi.

“Mõningatel andmetel oli Kotovi pardal Ka-29 transpordikopter, mis samuti hävines. Oli päris halb päev Musta mere laevastikule. Selliseid patrull-laevu oli Musta mere laevastikus kokku neli. Ja Kotovi puhul oli tegemist kõige uuema patrull-laevaga selles laevaklassis. Laevad olid kasutusele võetud alles 2022. aastal,” sõnas Kiviselg.

Sellisesse laevaklassi kuuluvate aluste peamine ülesanne on kauba- ja abilaevade eskortimine Mustal merel. Kiviselg ütles, et tõenäoliselt täitis Kotov hävimise ajal Kertši silla piirkonnas patrullülesandeid.

Põhjasuunal jätkab Vene Föderatsioon jõu demonstreerimist.

“Vene Föderatsiooni relvajõudude üksused on jätkanud Kurski ja Brjanski oblastites jõu demonstreerimist,” lausus Kiviselg. “On tehtud kaugtule rünnakuid Sumõ, Tšernihivi ja Harkivi oblastites paikneva Ukraina tsiviiltaristu vastu. Sabotaaži tegevus on samuti jätkunud Vene Föderatsiooniga piirnevatel aladel.”

Luhanskis on peamine aktiivsus olnud Kupjanski-Kreminna-Svetavo joonel. Vene Föderatsiooni relvajõud on vallutanud juurde alasid Kupjanski ja Lõmani piirkondades, ütles Kiviselg.

Kiviselja sõnul on Vene Föderatsiooni tõenäoline eesmärk Kupjanski piirkonnas, saada enda kontrolli alla Oskili jõejoon ning Lõmani suunal Žerebetsi jõejoon.

“Kuigi Vene Föderatsiooni relvajõud hoiavad kogu rindelõigus initsiatiivi, siis nädala lõikes on olnud Vene Föderatsiooni edenemised Luhanski suunal väga marginaalsed ning Vene Föderatsioon ei ole eelpool nimetatud jõejoonteni jõudnud,” lausus Kiviselg.

Donetski suunal on peamine lahingtegevus toimund Bahmuti ja Avdijivika piirkonnas.

“Mõlemas piirkonnas on Vene Föderatsiooni relvaüksused edenenud. Seda küll õnneks väga väheses ulatuses. Bahmuti piirkonnas on loodes ja läänes natukene edenetud. Avdijivika piirkonnas märkimisväärseid muudatusi rindes ei ole toimunud. Ukrainlased on saanud üles panna oma kaks kaitseliini ja on sellega siis riivistanud Vene Föderatsiooni edasise pealetungi,” sõnas Kiviselg.

Donetskis on Vene Föderatsioon lääne ja edela suunal väikseid edusamme teinud.

Zaporižžja ja Hersoni suunal on aktiivsus sarnaselt eelnevale nädalale olnud natukene madalam.

“Kõige aktiivsem piirkond on olnud Robotõne ja Verbove suundadel, kus Vene Föderatsioon on üritanud edasi tungida,” ütles Kiviselg.

Dnepri idakaldal hoiavad ukrainlaste relvajõud endiselt sinna loodud sillapead ja peavad Vene Föderatsiooni rünnakutele piirkonnas vastu. Donetski idakaldal on ukrainlased oma positsioone jätkuvalt hoidmas, lõpetas Kiviselg.

In conclusion, the rising tempo of Russia’s operations in Estonia, as highlighted by Kiviselg, is a concerning development that requires vigilance and preparedness from the Estonian government and its allies. It is imperative for Estonia to continue strengthening its defense capabilities and partnerships with NATO in order to deter any potential aggression from Russia. The security of Estonia and its people must always be the top priority, and staying informed about the changing dynamics in the region is crucial in ensuring the country’s safety and sovereignty.