Kiviselg: Venemaa on vähendanud operatsiooni tempot | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Kiviselg: Venemaa on vähendanud operatsiooni tempot uudisest. Venemaa on väidetavalt vähendanud oma sõjalist operatsiooni Ukraina piiri lähedal pärast rahvusvahelist muret ja surve. See on oluline areng meie regioonis ning seda tuleb jälgida tähelepanelikult. Kuidas see mõjutab Eestit ja teisi Balti riike? Kas see on positiivne või negatiivne areng? Oleme siin, et avada arutelu ja anda teile kogu vajaliku teabe selle teema kohta. Aitäh, et olite meiega ja nautige oma viibimist Eestis!

Sel nädalal on Venemaa vähendanud Ukrainas operatsiooni tempot, ent hoiab endiselt maavägedes initsiatiivi, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.

Reedel kaitseministeeriumis antud ülevaates ütles kolonel Kiviselg, et Venemaa operatiiv-taktikalised eesmärgid Ukrainas on jätkuvalt täitmata.

“Venemaa keskendub Ukraina kaitse nõrkade kohtade otsimisele. Ukraina on jätkanud süvaoperatsioonide ja õhutõrjevaritsuste korraldamist Venemaa poolt okupeeritud aladel,” ütles Kiviselg.

Kiviselja sõnul ei andnud Avdijivika vallutamine sedalaadi positiivset meediakajastust kui Venemaa juhtkonnal enne presidendivalimisi vaja oli.

“Aleksei Navalnõi surm on tõmmanud üldsuse tähelepanu pigem Venemaa siseprobleemidele ja vähendanud relvajõudude positiivset kajastust meediakanalites. Ühtlasi on hakanud levima Venemaa ühiskonnas diskussioonid nii-öelda sõjaliste avantüüride mõttekuse üle, mida Venemaal tihti ei näe,” sõnas Kiviselg.

Põhjasuunal lahingtegevuses suuremaid muutusi ei ole toimunud. Venemaa viib jätkuvalt läbi sabotaažiakte Kurski ja Brjanski piirkondadega külgnevatel Ukraina aladel, ütles Kiviselg.

Luhanski suunal on lahingtegevus olnud aktiivsem. “Venemaa avaldab survet nii Kupjanski kui Lõmani suundadel. On ka esimesed ettekanded, et sinna suunda on hakanud Venemaa täiendavaid üksusi tooma. Tõenäoline eesmärk on vallutada Oskili jõe joon. Venemaa küll hoiab initsiatiivi, aga suuremaid edusamme nende poolt ei ole. On toimunud väga väiksed, marginaalsed edenemised,” sõnas Kiviselg.

Donetski suunal toimub kõige aktiivsem lahingtegevus Bahmuti, Avdijivika ja Donetski ümbruses.

“Peale Avdijivika vallutamist on näha, et Venemaa üritab reorganiseerida neid üksusi, mis seal piirkonnas on. Seal on kesksõjaväeringkonnast pärit üksused kandund suuri kaotusi. Praegu on käimas Avdijivika asula nii-öelda puhastamine ja oma kontrolli alla haaramine. Ei ole näha, et Venemaa tooks Avdijivika piirkonda üksusi, et proovida saavutada seal täiendavat läbimurret,” lausus Kiviselg.

Zaporižžja ja Hersoni suunas on Venemaa tegevus olnud madalama intensiivsusastemega kui Donetski ja Luhanski oblastites. “Ukrainlaste sillapea üle Donetski jõe endiselt peab – Venemaa pole neid suutnud üle jõe tagasi suruda,” sõnas Kiviselg.

Ukraina jätkab edukalt õhutõrjevaritsuste läbiviimist ja löökide andmist okupeeritud aladele, kuhu Venemaa üksused on kogunenud. “See annab alust hinnata, et ukrainlastel on võrdlemisi hea luurealane ülevaade, mis Ukraina okupeeritud aladel toimub. Nad suudavad selliseid täppislööke õigel ajal õigesse kohta kohale toimetada, ja seeläbi Venemaa relvajõududele jätkuvalt peavalu valmistada,” ütles Kiviselg.

Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse möödub pühapäeval kaks aastat. Kiviselg rõhutab, et vaatamata Avdijivika vallutamisele, pole Venemaa suutnud täita oma eesmärke okupeerida neli Ukraina oblastit.

“Venemaa on teinud ridamisi valearvestusi seda sõda alustades ning seda venitades ja pikendades. Lääne ühtsus ei ole siiani järgi andnud,” sõnas Kiviselg.

“Kui Ukraina sõja üks eesmärke oli NATO laienemist takistada, siis tegelikult on toimunud vastupidine – Soome on juba NATO liige ja Rootsi kohe saamas. Võib öelda, et vaatamata taktikalisele edule, pole Venemaa oma strateegilisi eesmärke täitnud ega ole ka oluliselt lähemal nende täitmisele,” ütles Kiviselg.

In conclusion, the news that Russia has reduced the pace of the operation in Ukraine is a positive development for Estonia and the region as a whole. It is important for all parties involved to seek a peaceful resolution to the conflict and to respect the sovereignty of Ukraine. Estonia will continue to support Ukraine in its efforts to defend its territorial integrity. It is also crucial for the international community to continue to monitor the situation closely and to take diplomatic steps to de-escalate the tensions in the region.