Kivimägi hoiduks Hiinaga tüli norimast | Eesti

Tere tulemast Eestisse! “Kivimägi hoiduks Hiinaga tüli norimast” on oluline uudis siinsele rahvale. Eesti välisminister Eva-Maria Liimets soovib vältida tüli Hiinaga ning soovib säilitada hea suhte ja koostöö riikide vahel. See uudis väljendab Eesti väärtusi ja püüdlusi rahvusvahelisel areenil ning kajastab meie pühendumust diplomaatilistele suhetele teiste riikidega. Kivimägi kui riigisekretäril on oluline roll Eesti välispoliitikas ning tema seisukoht kajastab meie suhteid ülejäänud maailmaga.

“Ma ütleks, et see on tegelikult iseenesest väga positiivne, kui tahetakse arendada sõbralikke suhteid. Minu arust oleks väga arusaamatu, kui me ütleme, et me oleme kuidagi vastu sõbralike suhete arenemisele Hiinaga, ma arvan, see iseenesest on positiivne ja seda tuleks positiivselt tunnustada ja ka hinnata,” ütles Kivimägi Vikerraadio saates “Uudis+” vastuseks palvele kommenteerida VLA kirjeldust sellest, kuidas Hiina Rahvavabariik kutsub positiivse kaasamise strateegia raames Euroopa ametnikke ja poliitikuid tutvumisreisidele.

Kivimägi meenutas ka oma viimast reisi Hiinasse, kus tema sõnul ei olnud tajuda mingisugust püüet külalisi ebasobivalt mõjutada. “Ma võin panna käe südamele – no ei mingit ajupesu, rääkimata sellest, et kedagi nii-öelda agendiks [oleks püütud värvata] või midagi sarnast. Ühesõnaga minu arust väga viks ja viisakas. Loomulikult näitasid nad enda ilusamat poolt, aga meie ka ju väikse riigina näitame kenamaid kohti, ega ka nemad oma probleeme ei taha liigselt tutvustada. Aga mingit ideoloogilist survet – no mitte grammi eest, mul ei ole mitte ühtegi etteheidet selles osas,” rääkis riigikogu liige.

Hiina võis Venemaad hoiatada

Kivimägi märkis Hiina suhtes murekohana seda, et Peking ei ole võtnud väga selget positsiooni Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas, kuid tõi samas esile, et Hiina on väidetavalt hoiatanud Venemaad tuumarelva kasutamise eest.

“Samas nad üritavad olla seal kuskil kahevahel, nad ei ole seda ka heaks kiitnud ega ka avalikult tunnustanud, aga teiselt poolt nad ei mõista seda ka hukka. Eks nad üritavad siin vahepeal seda kala püüda sogases vees. Aga eks kindlasti on ka palju asju, mida me ei tea. Kui ma ei eksi, kas see oli siis välisluureameti raportis või oli see varem ühes memos öeldud, et me peaksime olema Hiinale tänulikud selle eest, et ta on andnud Putinile selgelt mõista, et tuumarelva kasutamine agressioonis Ukrainas ei ole aktsepteeritav,” rääkis ta. “Ma väidan, et ka sellega me oleme juba saavutanud väga suure võidu, vaatamata sellele, et ta (Hiina – toim.) püüab kuskil seal vahel olla. Ma ei tea seda [kindlalt], aga kuskilt paberitest on nagu seda välja lugeda, et just nagu Hiina president Xi Jinping on andnud seda Venemaa presidendile teada. Et võib-olla me alahindame ka seda. Ma ütlen veel, et meil kellelgi ei ole fakte, kas selline jutuajamine on toimunud või mitte, aga mingid vihjed nagu on.”

Majandussuhted saavad praegu jätkuda

Kommenteerides kahepoolseid majandussuhteid, meenutas Kivimägi, et Hiina on maailma suurim turg ning hoolimata tema protektsionistlikust tegutsemisest ja sellega kaasnevatest riskidest on seal ka teenimisvõimalused suuremad kui näiteks Euroopas.

“Aga tihtipeale selle riskiga kaasnevad ka kõrgemad marginaalid, nii et päeva lõpuks on see ikkagi iga ettevõtja otsustada. Mina arvan küll, et Eesti riik peaks vähemalt neid võimalusi tutvustama ja olema abiks ettevõtjatele, kui nad soovivad sinna investeerida. Aga lõppotsust ei saa kindlasti teha riik, see jääb iga ettevõtja enda kanda,” tõdes ta.

Küsimusele, kas Hiinaga ei või juhtuda sama moodi nagu läks Venemaaga, millega tuli ettevõtetel järsult majandussuhted katkestada, ütles Kivimägi, et midagi ei saa välistada, kuid praegu selleks alust ei ole: “Hiinat me ei saa käsitleda agressorriigina nagu Venemaad, nii et ma arvan, et selles mõttes tänasel hetkel ei ole põhjust teda käsitleda majanduskoostöö suhtes sama moodi nagu tänasel päeval Venemaad, neil siiski on vahe.”

“Aga ma ütlen veelkord, need riskid on olemas, poliitilisel tasandil kuni sinnamaale välja, mis on ikkagi põhiteema – seesama Taiwani küsimus, mis on Hiina võib-olla keskne poliitiline küsimus ja väljakutse ka meie enda jaoks,” lisas ta.

Hiinat pole mõtet Taiwaniga ärritada

Rääkides Taiwanist, mida Hiina peab oma lahkulöönud provintsiks ning mille ta on lubanud endale allutada, ütles Kivimägi, et lähtub Eesti ametlikust seisukohast, ehk ühe Hiina poliitikast.

“Toomas Kivimägil ei saa olla isiklikke seisukohti välispoliitilises mõttes, seda enam, et ma ei ole selle valdkonna ekspert. Kui minu memos öeldakse väga üheselt ja selgelt, et Eesti on täielikult pühendunud ühe Hiina poliitikale, see on meie ametlik riigi seisukoht, siis mina ei saa muuta seda. Ma ei välista, et võib-olla ühel hetkel on vaja seda seisukohta revideerida, aga täna ma küll selleks nagu vähimatki põhjust ei näe, mistõttu me ei saa käituda ka teistmoodi. Ei maksa nagu väga suurematega tüli norida,” leidis riigikogu liige ning viitas, et ühe Hiina positsioonil on ka USA.

Kivimägi ei pooldanud ka Tallinnasse Taiwani esinduse loomist, seda saareriigi pealinna nime järgi Taipei esinduse nime all.

“See on mõttetu risk, mille me endale võtame suhete halvendamise kontekstis. Miks me peame sellise riski võtma veel nii olulise, maailma ühe juhtriigi suhtes. Ma ei näe, et miks me peaksime sellise mängurlusega tegelema, kui see häirib ilmselgelt Hiinat?” küsis ta. “Loomulikult me ei pea kõigega nõus olema, aktsepteerima, mida Hiina meile ette seab või kirjutab, aga ütleme veel kord, et kui see on nende jaoks nii sensitiivne teema ja lähtudes sellest, mis on Eesti riigi ametlik välispoliitilise seisukoht, mida mitte keegi muutnud ei ole, siis seetõttu ma ei saa seda kuidagi õigeks pidada, et me sellise, ma nimetaks ikkagi natukene mängulusega kaasa läheme. Mida me siis sellest võidame, kui me teeme selle Taipei esinduse? Loomulikult seal on nimeküsimus, kas Taiwan või Taipei, et Taipei on nagu leebem, aga mida me sellega võidame?”

Vaevalt Hiina meie järel spetsiaalselt luurab

Kivimägi ütles kommentaaris välisluureameti hoiatusele, et Hiina kasutab oma kontrolli aluste ettevõtete pakutavat tehnoloogiat välismaal andmete kogumiseks ja võib-olla ka luureks, et selle üle väga ei muretse.

“Ma arvan, et tagasivaatavalt ja ka tänase päeva hetkeseisuga meil küll nagu liigset põhjust muretseda ei ole. /—/ Samas ma möönan seda, et vaadates tulevikku ega ma ei mõista välisluureameti tööd hukka. Ma arvan, et sellised signaalid, et luuratakse – ma arvan, et kõik riigid luuravad peaaegu kõikide riikide järgi, eks ju. Kas see on hea või halb? Seda võib alati öelda, et kui luurata selleks, et tagada Eesti riigi julgeolekut, siis ma arvan, et see on õigustatud. Kui tahta lihtsalt luurata teiste järgi, et koguda ja oma ülemvõimu saavutada, siis on võib-olla teise tähendusega,” arutles ta.

“Aga ma arvan, et see võib olla majanduslikult on nagu teema, aga seda ei saa poliitiliselt probleemiks teha. Need on need kohad, kus me võiksime ja peaksime olema valvsad ja kui ikkagi kas meie välisluureamet või kaitsepolitseiamet leiavad, et see on liiga suur risk, siis loomulikult ma ei näe ka probleemi selles, kui kas valitsuse või poliitilisel tasandil teha sarnased otsused, nagu Huaweiga oli,” rääkis Kivimägi.

“Aga teistpidi ma ütlen, et me natukene mõtleme ennast võib-olla ka suuremaks. Tegelikult ma arvan, et me oleme Hiina jaoks selline pisikene kala. /—/ Ma arvan, et tal on kordades suuremad huvid kui võib-olla Ühendkuningriigis või Saksamaal või Prantsusmaal. See, et nüüd Hiina tohutult nagu nüüd meie järele nagu ekstra rohkem luurab, selles ma nagu kahtlen. Aga mingi luuretegevus otse loomulikult toimub,” ütles riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma juht.

USA ja EL-i vahel valides tuleks eelistada Euroopat

Küsimusele selle kohta, kelle poole peaks Eesti olukorras, kus USA ja Euroopa Liidu Hiina-poliitika hakkavad erinema, hoidma, leidis Kivimägi, et peaksime joonduma EL-i ühispoliitika järgi.

“Alahindamata Ameerika Ühendriikide rolli meie julgeoleku tagamisel, siis me oleme ikkagi selles ruumis, kus on Euroopa Liit. Ma tahan kohta öelda, et meil ei maksa nagu nüüd luua illusioon, et meie kehtestame agenda suhetes Hiinaga. Euroopa Liit on ikkagi see, kus tegelikult on vaja kujundada ühtne poliitika,” rääkis ta.

“Aga veel kord, ma arvan, et Hiina-poliitika alusdokument on ikkagi Euroopa Liidu ühised seisukohad. /—/ Me ikkagi üksinda ei saa soleerida nendes asjades, see välispoliitika on ikkagi pigem suhetes Hiinaga ennekõike nagu Euroopa Liidu teema,” võttis Kivimägi oma seisukoha kokku.

Kivimägi’s approach to not provoking conflict with China is a wise and pragmatic one for Estonia. It is important to maintain diplomatic relations with other countries, especially those with significant global influence. By choosing not to provoke conflict, Estonia can focus on building and maintaining positive relationships with China, while also addressing any concerns or disagreements in a respectful and diplomatic manner. This approach can lead to mutual understanding and cooperation, which is beneficial for both countries in the long run. Ultimately, Kivimägi’s decision is a strategic and prudent one for Estonia’s international relations.