Kisel soovitab Estlink 3 rajada Soome asemel Rootsi, Elering ei nõustu | Majandus

2106695hbfd7t24

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised majandusmaailmast kõnelevad Kiese soovitusest rajada Estlink 3 Soome asemel Rootsi, kuid Elering ei ole sellega nõus. See tõotab olla huvitav ja oluline arutelu Eesti tuleviku energiaühenduste osas. Kui olete huvitatud majanduslikest arengutest ja innovatsioonist, siis see on kindlasti teema, mida tasub jälgida. Eesti on täis põnevust ja dünaamilist ettevõtluskeskkonda ning see arutelu on vaid üks näide sellest, kuidas riik püüab püsida majanduslikult konkurentsivõimeline. Tule ja saa osa sellest olulisest arutelust!

Kisel pakkus Äripäevas ilmunud arvamusartiklis välja, et Swedesti merekaabel võiks olla nii Eesti kui ka Rootsile riigile ja nende ettevõtetele huvipakkuv projekt, mis tooks Eestisse tõenäoliselt kõige odavama elektri.

Eesti praegused kaks merekaablit, Estlink 1 ja Estlink 2, ühendavad meid Soome elektrisüsteemiga ning kokku on nende ühendusvõimsus umbes 1000 megavatti. Praegu plaanib süsteemioperaator Elering Soomega kolmandat ühendust, mille ülekandevõimsus oleks 700 megavatti.

Kisel ütles ERR-ile, et ainuüksi soodsam elekter peaks meie mõtted suunama põhjast läände.

“Kui vaadata seda, et Rootsis on elektrihinnad veelgi madalamad kui Soomes, siis see on ainuke võimalus, kuidas oleks madalat elektrihinda võimalik Eestisse üldse tuua. Soome kaudu jõuab meieni suuresti ikkagi Rootsi elekter. Rootsi ise müüb ju soomlastele pidevalt elektrit, sest soomlastel endal ei jätku,” lausus ta.

Kisel tõi näiteks, et Rootsi hinnapiirkonnas, mis meile lähim, oli eelmisel aastal keskmine elektrihind ligikaudu 40 eurot megavatt-tunnist, Soomes samal ajal 57 eurot. Eestis oli mullu elektri keskmine hind 90 eurot megavatt-tunnist.

“Tänavu jaanuarikülmadega paistis see pilt veel eriti drastiliselt välja. Kui Eestis oli keskmine elektri hind umbes 126 eurot megavatt-tunnist, Soomes samal ajal 106 eurot megavatt-tunnist, siis selles Rootsi meie jaoks odavaimas piirkonnas oli keskmine hind 54 eurot megavatt-tunnist kuu keskmisena. Ehk hinnavahe oli meiega kaks ja pool korda,” märkis ta.

Rootsil on praegu elektriühendus Leedu ja Poolaga, Kiseli sõnul on see ühendus aga Lõuna-Rootsi ehk neljanda hinnapiirkonnaga, kus elekter on tavaliselt kõige kallim. “See on samasugune hinnatase nagu Soomes ja natuke kõrgemgi,” ütles ta.

Elering: rootslased pole olnud uutest ühendustest huvitatud

Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla ütles ERR-ile, et Kiseli odavama hinna argument ei tundu põhinevat tulevikul. “Tulevikus on ka Eestis oluliselt rohkem taastuva elektri tootjaid ning Rootsis oluliselt rohkem tarbimist põhjas. Seega hinnavahe ajas pigem väheneks,” lausus ta.

Loe rohkem:  Limonaadimaksu kehtestamine järgmise aasta algusest pole realistlik | Majandus

Kiseli sõnul on peamiseks Rootsi-ühenduse vastuargumendiks olnud arvamus, et Rootsi ja Leedu vaheline elektrijuhe on Baltimaade jaoks piisav.

“Aga kui me räägime ühendusest Eestiga, siis seda laual ei ole praktiliselt olnud. Aga see kindlasti tasub läbi analüüsida, kui tasuv selline projekt võiks Eesti jaoks olla. Ja rääkida ka rootslastega, et milliseid aspekte nemad selle juures veel teeksid,” ütles ta.

Heinla sõnul pole rootslased olnud ühendustest seni huvitatud, sest neil on piisavalt tegemist siseriiklike elektriühenduste rajamisega.

“Rootsiga ühenduse üle on debateeritud, kuid edutult. Eelkõige on olnud Baltimaadest ühendusest huvitatud Läti, kelle projekti Rootsi osapool paari aasta eest ei toetanud. Selliste ühenduste esmakordseks rajamiseks on tarvis tugevat tehnilist ja poliitilist tuge mõlemalt osapoolelt. Rootsi sees on hinnapiirkondade vahel suured hinnaerinevused ja Rootsi huvi on eeskätt leevendada enda võrgusiseseid piiranguid. Samuti planeeritakse madala energiahinna tõttu praegu hulgaliselt tarbivaid tööstusi Põhja-Rootsi,” lausus Heinla.

Rootsi ühendusi Balti riikidega on varem arutatud ka üleeuroopalise elektrivõrgu arengukavas, kuid selge on, et rootslaste tähelepanu on praegu siseriiklikel ühendustel. Pealegi, nagu ka Kisel märkis, jõuab Rootsi elekter ka praegu Eestisse, lausus Heinla.

“Rootsi väljakutsed sisevõrgu arendamisel on selged ning seetõttu ka raskused, et luua arvestatava võimsusega ühendused Balti riikidega. Sellealaseid konkreetseid läbirääkimisi peetud ei ole, küll aga ühendub Põhja-Rootsi Põhja-Soomega täiendavate õhuliinidega ning merekaablitega. Sellisel juhul Soome kaudu jõuavad ka odavamad hinnad Eestisse ilma Eesti-poolse tohutu investeeringuta,” rääkis Heinla.

Kisel: rootslasi võiks huvitada meie tuul ja päike

Kiseli ettepaneku puhul tekibki küsimus, miks peaks rootslasi huvitama ühendus, mille teise otsast pakutakse neile enamjaolt kallimat elektrit, mis nende enda hinda võib kergitada.

Kiseli sõnul meie elekter suurt mõju hinnale Rootsis ei oma; pigem võiksid tulevikus meie meretuulejaamad neile hoopiski odavamat elektrit pakkuda.

“Samamoodi ka päikesepaneelidest tulevat elektrit, see võiks tegelikult nende hinda veelgi alandada. See on üks aspekt, mis rootslaste jaoks võiks huvi pakkuda. Ja teine asi on see, et siiamaani müüvad Rootsi elektrimüügiettevõtted elektrit Soome, aga sealt nad saavad väiksemat tulu, kui nad saaksid näiteks siis, kui nad müüksid seda elektrit Eestisse,” lausus Kisel.

Heinla sõnul tähendaks Rootsi kasuks ümberotsustamine, et kolmanda mereühenduse rajamine lükkuks veel aastaid edasi.

“Estlink 3 on arvatud Euroopa elektrivõrgu arengukavasse neli aastat tagasi. Samuti arvatud Euroopa ühishuvide projektide nimekirja, (Soome süsteemioperaatoriga) Fingridiga on sõlmitud koostöömemorandum ning saadud poliitiline tugi ühendusele. Juhul kui hakata projekti nii olulisel määral muutma, siis on mõju mõõdetav aastatega ning tegu poleks enam sama projektiga,” märkis ta.

Loe rohkem:  Konkurentsiameti juht: apteegireform on mõjunud hoopis turulukuna | Majandus

Estlink 2 rajati vabaturutingimustes, sest täiendavat ühendust Soomega oli vaja. Estlink 3-ga on sarnane lugu, märkis Heinla.

Elering: ainuüksi kaabli rajamine oleks mitu korda kallim

Kiseli hinnangul tähendaks praegu oluliselt odavam Rootsi elekter, et isegi kui Rootsi ühenduse rajamine võrreldes Soomega oleks kallim, oleks see ühendus siiski tasuv.

“Kui vaadata seda, et kõik riikidevahelised merekaablid suuresti finantseeritakse Euroopa Liidu fondidest kuni isegi 80 protsendi ulatuses, siis hinnavahe, mis tekib, ei ole väga suur. Piltlikult öeldes, kui sellest tulenevalt lisandub hinnale kaks-kolm eurot megavatt-tunnist ja me saame tänu sellele kätte elektrit 20 kuni 30 eurot megavatt-tunnist odavamalt, siis on majanduslikult väga selgelt võit sees,” lausus ta.

Kui palju erineks Soome ja Rootsi ühenduse kogumaksumus, Heinla spekuleerida ei soovinud, kuid võrrelda saab tema sõnul merekaablite pikkuseid: kaabli rajamine maksab kaks miljonit eurot kilomeetri kohta. Soome-Eesti kaabli pikkus on umbes 100 kilomeetrit ehk see maksaks 200 miljonit eurot; Rootsi-Eesti kaabel oleks 700 kilomeetrit pikk ja maksaks seega 1,4 miljardit eurot.

“Seega hinnavahe on tuntav. Isegi kui Euroopa Liit annaks väga suure toetuse projektile, siis võimalik mõju tariifile võib mõjutada elektri koguhinda selliselt, et raske on ilma tõsise analüüsita hinnata, kas see oleks üldse ühiskonnale mõistlik,” lausus Heinla.

Küsimusele, milline võiks olla Rootsi ühenduse ülekandevõimsus, vastas Kisel, et umbes 500 megavatti.

“Eks see sõltub sellest, milline on majanduslik tasuvus, ja teiselt poolt sellest, milline on näiteks Eesti meretuuleparkide potentsiaal. Me võime spekuleerida, ütleme 500 megavati võimsusega kaabliga, aga see ei ole kindlasti läbi arvutatud variant,” ütles ta.

Estlink 3 võimsuseks on kavandatud 700 megavatti. See on Baltimaade elektrisüsteemi eripärast tulenev piirang, märkis Heinla.

Kuigi Kredexi juht Andrus Kisel soovitab Estlink 3 kaabelliini rajada Rootsi asemel Soome, ei nõustu sellega Elering. Nad usuvad, et rajades kaabelliini Soome, saaks Eesti kindlustada oma energiajulgeolekut ning avardada ka turgusid. Lisaks aitaks see kaasa ka taastuvelektri tootmisele ja CO2 heitmete vähendamisele. Seega on käimasolev arutelu oluline Eesti energiasektori tuleviku jaoks ning otsuse langetamisel tuleb hoolikalt kaaluda iga võimalust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga