Konjunktuuriinstituut: kaubanduse osa toidukaupade hinnas jätkuvalt kasvab | Majandus

2255085hc168t24

Tere tulemast Eestisse! Konjunktuuriinstituut on teatanud, et kaubanduse osa toidukaupade hinnas on jätkuvalt kasvamas. See uudis pakub põnevat vaatenurka Eesti majanduse hetkeseisule ning äratab huvi selle mõju kohta elanike igapäevasele ostukorvile. Toidukaupade hindade kasv võib mõjutada tarbijate ostukäitumist ning kaubandussektori toimimist. Uudis tõotab pakkuda huvitavat perspektiivi Eesti majanduse hetkeseisust ning võib aidata mõista selle mõju kohalikele elanikele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta alguses koostatud uuringu vahearuande järgi olid toidukaupade hinna jaotuse muutused tarneahelas võrreldes eelmise aasta teise poolega väikesed, kuid jätkuvalt on kasvanud kaubanduse osakaal lõpphindadest.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringu teine osa näitab üldistatult, et toiduhinnad on kokkuostu tasemel langenud, kuid see ei ole tarbijate jaoks märkimisväärset hinnalangust toonud. Samuti on tõuseb jätkuvalt kaubanduse osa toidukaupade hinnas. Uuringus vaadeldi piima-, teravilja- ja lihatoodete ning köögivilja ja munade hinna kujunemist.

Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on viimased kaks aastat on toiduainete hinnad nii oluliselt tõusnud, et kuigi võib täheldada jaehindade stabiliseerumist või langust, ei ole see tarbijale tuntav. “Oleme ära harjunud järskude tõusudega ning mõnesendised muutused ei pälvi enam enamuse tarbijate tähelepanu,” ütles ta.

Uuringu tulemustest selgub, et mullu viimases kvartalis kasvas piima kokkuostuhind võrdluses kolmanda kvartaliga Eestis 100 kg kohta 40,35 eurolt 42,69 eurole. Sarnaselt tõusis kokkuostuhind ka Euroopa Liidus tervikuna. Kilepiima jaehinda Eestis see ei mõjutanud ning kilepiima liitrihind langes võrdluses kolmanda kvartaliga 0,06 eurot.

Ühe liitri kilepiima hind 2023. aasta neljandas kvartalis oli 0,83 eurot, neljandas kvartalis oli hinnaks aga 0,77 eurot. Teist kvartalit järjest langes kaubanduse osakaal kilepiima hinnas. 2023. aasta kolmandas kvartalis oli kaubanduse osakaal 11 protsenti (0,09 eurot), kuid neljandas kvartalis kaheksa protsenti (0,06 eurot). Võrdluses kolmanda kvartaliga kasvasid nii tööstuse (34,7 protsendilt 35,4 protsendini – vastavalt 0,29 eurot ja 0,27 eurot) kui ka tooraine (37 protsendilt 40 protsendini – 0,31 eurot mõlemas kvartalis) osakaalud.

Loe rohkem:  Töötukassa hinnangul on märke tööturu olukorra paranemisest | Majandus

Raudsepp lisas, et ka piima üheliitrise purepakendi jaehind on tagasihoidlikult langenud – kaks senti, kuid vastupidiselt kilepiimale on seal kaupmehe osa kasvanud nüüdseks 27 protsendini koguhinnast. Näiteks 2020. aasta esimeses kvartalis oli see veel vaid 19 protsenti.

“2022. aastal sai purepakendi puhul 34 protsenti toote jaehinnast piimatootja, nüüd aga 26 protsenti. Tööstuse osakaal hinnast on jäänud üldiselt sarnaseks, olles täna 30,4 protsenti lõpphinnast (2022 esimene kvartal – 30,5 protsenti),” sõnas Raudsepp.

2255085hc168t24

Juustude, nii Edami kui Gouda, puhul kasvas kaubanduse osakaal jaehinnast kolmanda ja neljanda kvartali võrdluses. Edami puhul toimus ka üldine hinnakasv kilohinnas 11,3 euro pealt 11,5 euroni. Kaubanduse osa sellest kasvas 2,2 protsendipunkti, tööstuse ning tooraine osakaal langesid vastavalt 1,3 ja 0,8 protsendipunkti. Gouda kilohind langes 11,3 euro pealt 11,0 eurole. Kaubanduse osakaal kasvas 1,8 ja tooraine osa 0,4 protsendipunkti, tööstuse osa langes 2,2 protsendipunkti.

“Sarnaselt piimatoodetele on ka teraviljatoodetes 2023. aasta viimases kvartalis pigem kasvanud kaubanduse osakaal ning langenud tooraine osakaal. Näiteks nisujahu hind tarbijale eelmise aasta teises pooles ei muutunud, kuid kaupmeeste osa kasvas 2,2 protsendipunkti, 0,36 eurolt 0,39 sendile – samas langes tööstuse osa 0,02 eurot ja tooraine osa 0,01 eurot. Saia ja leiva puhul on samuti näha sarnast trendi – muutused ei ole suured, kuid pigem kaupmehe kasuks,” sõnas Raudsepp.

Köögiviljade puhul on olukord kirjum. Tavakartuli hind langes kvartalite võrdluses 16 senti. Kuid ka hinnalanguse olukorras on kasvanud kaubanduse osa (39 protsendi pealt 41 protsendini) ning langenud tootja osakaal (44 protsendilt 43 protsendini). Samas näiteks mahekartuli, tavaporgandi, peakapsa ja kurgi jaehinna jagunemises on toimunud vastupidine liikumine – kaubanduse osakaal on langenud ning seda kohati märkimisväärselt. Näiteks porgandi puhul 42 protsendilt 32 protsendini ning kurgi puhul 35 protsendilt 17 protsendini. Vastavalt on tõusnud tootja osakaal.

Loe rohkem:  Eesti riigivõla tase on jätkuvalt Euroopa Liidu madalaim | Majandus

Raudsepp tõi ka välja, et sealiha kokkuostuhind Eestis on võrdluses 2023. aasta eelviimase kvartaliga langenud 2,14 euro pealt 2 eurole. See aga ei ole mõjutanud näiteks koduse hakkliha kilohinda, mis on tõusnud 14 senti. Tooraine hinna osakaal hakkliha puhul on langenud 2,8 protsendipunkti (50 protsendi pealt 47 protsendi peale). Kasvanud on tööstuse  ning kaubanduse osakaal. Veisehakkliha kilohind on samuti tõusnud 11,7 eurolt 11,9 euroni, sarnaselt sealihale on ka seal kasvanud kaubanduse ning tööstuse osa ning langenud tooraine osakaal.

Kokkuvõttes näitab Konjunktuuriinstituudi uuring, et toidukaupade hinnad jätkavad kasvamist ning kaubanduse osa nende hindades on suurenenud. See võib mõjutada tarbijate rahakotti ning panna survet majandusele tervikuna. Oluline on jälgida hinnatrendi ja otsida võimalusi oma kulutuste optimeerimiseks. Samuti võib see olukord luua võimalusi ja väljakutseid ettevõtetele, kes selles sektoris tegutsevad. Lõpptulemusena on oluline jätkata turu arengu ja tarbijate käitumise jälgimist ning vajadusel kohandada oma tegevust vastavalt muutuvatele tingimustele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga