Kiiev: Venemaa kasutas veristes rünnakutes Põhja-Korea rakette | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Kiievi verisest rünnakust Põhja-Koreas kasutatud Venemaa rakettidega on tekitanud rahvusvahelises kogukonnas suurt muret. See sündmus tõstab esile keerulisi välissuhete dünaamikaid ja maailma poliitilist pinget. Olles osa Euroopa Liidust ja NATOs, on Eesti tihedalt seotud rahvusvaheliste sündmustega ning jälgib hoolikalt arenguid meie lähiriikides. Sellised sündmused mõjutavad meid kõiki ja on oluline olla teadlik nende tagajärgedest. Loodame, et saate siin viibides kaasa elada ja arutleda nende oluliste teemade üle.

Oluline 22. veebruaril kell 13.23:

– Medvedev väitis, et Venemaa kavatseb jõuda Kiievi ja Odessani;

– Ukraina peastaap: Vene väed jätkavad rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe kaldal;

– Ukraina tulistas alla kaheksa Vene drooni kümnest;

– Stoltenberg: Ukrainal on õigus kasutada F-16 lennukeid Vene sõjaliste sihtmärkide tabamiseks väljaspool oma piire;

– Kanada on valmis eraldama 20 miljonit eurot Tšehhi kaudu Ukrainale laskemoona ostmiseks;

– Ukraina lubas välismaalastel teenida Ukraina rahvuskaardi ridades;

– Ukraina on lähedal kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga.

Kiiev: Venemaa kasutas veristes rünnakutes Põhja-Korea rakette

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas neljapäeval, et tuvastas Põhja-Korea päritolu rakettide kasutamist Venemaa rünnakutes, mis nõudsid kokku pea veerandsaja tsiviilisiku elu.

USA hoiatas jaanuaris, et Põhja-Korea saadab Venemaale ballistilisi rakette ja raketiheitjaid.

“Juurdluse kohaselt tulistasid Vene sõjaväelased mitmel pool Ukrainas välja enam kui 20 Põhja-Korea relva. Vähemalt 24 tsiviilisikut sai surma ja enam kui sada tõsiselt vigastada,” märkis SBU.

Teenistus lisas, et nimetatud relvade näol oli tegu stalinistliku riigi ballistiliste rakettidega Hwasong-11.

Rakette kasutati detsembri lõpus Zaporižžja oblastile ja jaanuaris Kiievile tehtud rünnakutes, ütles SBU. Venemaa kasutas neid rakette ka Donetski ja Harkivi rindepiirkonnas.

“Käimas on igakülgsed meetmed tegemaks kindlaks kõik kuritegude asjaolud, seal hulgas relvadega varustamise logistikateed, ja tuua süüdlased kohtu ette,” lisas SBU.

Põhja-Korea raketitarned Venemaale mõistis jaanuaris hukka ligi 50 riiki, teiste seas USA, Euroopa riigid, Lõuna-Korea ja Jaapan.

Traditsioonilised liitlased Moskva ja Pyongyang on viimastel aastatel sidemeid veelgi tugevdanud. Septembris käis Põhja-Korea liider Kim Jong-un Venemaal ja kohtus seal autoritaarse presidendi Vladimir Putiniga.

Medvedev väitis, et Venemaa kavatseb jõuda Kiievi ja Odessani

Vene julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev väitis, et Vene “sõjalise erioperatsioonI” eesmärk on jõuda Kiievini “kui mitte praegu, siis mõne aja pärast” ning “Venemaa Föderatsioonis oodatakse Odessat”. Vene ametlikus kõnepruugis nimetatakse “erioperatsiooniks” Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Oma kaugeleulatuvate eesmärkide põhjenduseks tõi Medvedev kaks väidet. Esiteks olevat tema sõnul Kiiev “Vene linn” ning teiseks olevat Kiievist “tingitud rahvusvaheline oht Vene Föderatsiooni eksisteerimiseks”.

Venemaa pidi 2022. aasta aprilli alguses taanduma Kiievi lähistelt ja teistest Põhja-Ukraina oblastitest, kuhu see tungis 2022. aasta 24. veebruaril, kui selle katse hõivata Ukraina pealinna kukkus läbi.

Ukraina peastaap: Vene väed jätkavad rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe kaldal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 64 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Vene väed ründasid neli korda Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis, Ukraina kaitsjad hoiavad jätkuvalt sillapead.

Enim rünnakuid toimus Avdijivka suunal, kus Vene väed ründasid 19 korda. Samuti ründasid Vene väed 14 korda Marjinka suunal, kaheksa korda Zaporižžja suunal, kuus korda Lõmani suunal, kolm korda Kupjanski suunal, kaks korda Bahmuti suunal ja üks kord Novopavlivka suunal.

Venemaa tegi ööpäevaga neli raketi- ja 113 õhurünnakut ning tulistas 105 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta. Samuti ründas Venemaa Ukrainat kümne Shahedi tüüpi drooniga, millest kaheksa lasi Ukraina õhutõrje alla.

Vene suurtükitule alla sattus üle 120 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi ööpäeva jooksul 10 Vene sõdurite koondumispaika ja kahte Vene õhutõrjeraketisüsteemi. Lisaks lasi Ukraina õhuvägi alla Vene lennuki Su-34 ja kolm Vene luuredrooni.

Ukraina raketiväe üksused tabasid viit Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, kolme juhtimispunkti, kaheksat suurtükki, kahte kütuseladu ja ühte Vene raadiojaama.

Ukraina tulistas alla kaheksa Vene drooni kümnest

Ukraina õhuvägi teatas Telegramis, et öösel vastu neljapäeva ründas Venemaa Ukrainat kümne Shahedi tüüpi drooniga. Õhuväe sõnul suutsid Ukraina kaitsjad alla tulistada neist kaheksa.

Õhuväe teatel lasi Venemaa droonid välja Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna territooriumilt. Lisaks tulistas Venemaa välja raketi H-31P.

Droonid hävitati Poltava, Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Harkivi oblasti õhuruumis.

Kohalike elanike sõnul oli kuulda plahvatusi Poltava oblasti Mõrhorodi rajoonis. Samas pole kohalike võimude teatel esialgsetel andmetel keegi rünnakus kannatada saanud.

Stoltenberg: Ukrainal on õigus kasutada F-16 lennukeid Vene sõjaliste sihtmärkide tabamiseks väljaspool oma piire

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles intervjuus RFE/RL-ile, et kuna sõda Ukrainas on Vene agressioonisõda, ning kuna Ukrainal on õigus ennast kaitsta, võib Ukraina kasutada lennukeid F-16 Venemaa sõjaliste sihtmärkide tabamiseks väljaspool oma piire. Samas ütles Stoltenberg, et F-16 Ukrainasse tarnimise otsus on iga NATO liikmesriigi langetada ning kõikidel liikmesriikidel on omad poliitikad.

Stoltenberg ütles samuti, et pole hetkel võimalik öelda, millal Ukraina saab F-16 lennukid oma käsutusse. Kuigi kõik Ukraina liitlased soovivad, et lennukid jõuaks Ukrainasse võimalikult kiiresti, oleks lennukite mõju suurem, kui lendurid on hästi väljaõpet läbinud ning kui lennukeid hooldavad mehaanikud on hästi ettevalmistatud.

“Seega arvan, et me peame kuulama sõjalisi eksperte, millal täpselt oleme valmis või millal liitlased on valmis hakkama saatma ja tarnima F-16. Mida varem, seda parem,” lisas NATO peasekretär.

Kanada on valmis eraldama 20 miljonit eurot Tšehhi kaudu Ukrainale laskemoona ostmiseks

Kanada on valmis eraldama 30 miljonit Kanada dollarit ehk umbes 20 miljonit eurot Ukrainale kümnete tuhandete mürskude ostmiseks Tšehhi kaudu, vahendas kolmapäeval Kanada rahvusringhääling CBC viidates allikatele Kanada kaitseministeeriumis.

Eelmisel nädalal aset leidnud Müncheni julgeolekukonverentsil teatas Tšehhi president Petr Pavel, et Tšehhi on leidnud eri riikide kaudu 800 000 mürsku, mida on võimalik Ukrainale saata, kui selleks eraldatakse vajalikku rahastust.

Esmaspäeval ütles Kanada kaitseminister Bill Blair, et tema valitsus peab läbirääkimisi Tšehhiga laskemoona üle.

Ukraina lubas välismaalastel teenida Ukraina rahvuskaardi ridades

Välismaalastel ja kodakondsuseta isikutel lubatakse teenida Ukraina rahvuskaardi ridades, teatas kolmapäeval vastavale määrusele allakirjutanud president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Presidendi veebilehel avaldatud dokumendis märgitakse, et Ukraina territooriumil seaduslikult viibivaid välismaalasi, kes on varem kriminaalkorras karistamata ja kes vastavad Ukraina sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seaduses sätestatud ajateenistuse nõuetele, võib vastu võtta vabatahtlikult (vastavalt lepingule) ajateenistuseks Ukraina rahvuskaardis.

Sõjaväes võivad nad teenida lepingu alusel nii tavalistel ametikohtadel ning ka seersantide ja ohvitseride ametikohtadel.

Määruse teksti kohaselt pöörduvad lepingu alusel ajateenistuse sooritamise soovi avaldanud välismaalased Ukrainas värbamise ja sotsiaaltoetuse saamiseks oma elukohajärgsesse territoriaalkeskusesse või otse rahvuskaardi väeossa. Seejärel esitavad nad avalduse koos sooviga võtta nad lepingu alusel ajateenistusse.

Järgmisena kontrollitakse teavet välismaalaste riigipiiri ületamise seaduslikkuse kohta Ukrainasse sisenemisel, Ukraina territooriumil viibimise seaduslikkuse kohta, välismaalase passi või tema eristaatust kinnitava isikut tõendava dokumendi olemasolu kohta, karistusregistrit ja muu nende poolt esitatud teabe usaldusväärsust.

Lisaks läbivad sõjaväeteenistusse võetavad välismaalased kohustusliku tervisekontrolli Ukraina siseministeeriumi tervishoiuasutuse sõjaväe meditsiinikomisjoni poolt, erialase ja psühholoogilise valiku ning täidavad siseministeeriumi määratud füüsilise ettevalmistuse standardid.

Isikud, kes võetakse ajateenistusse esimest korda, võtavad ametliku kohustuse järgida rangelt põhiseadust, Ukraina seadusi ja kohusetundlikult täita ajateenistuskohustusi.

Ajateenistus lõpeb kaitseväelase ajateenistusest vallandamise, surma, kadunuks tunnistamise või surnuks tunnistamise korral.

Ukraina on lähedal kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga

Ukraina on lähedal kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), et saada oma 15,6 miljardi dollari suurusest laenust järgmised 900 miljonit dollarit, mis oleks tugev tõuge riigi sõjast laastatud eelarvele, vahendas uudisteagentuur UNIAN meediakanali Bloombergi informatsiooni.

Bloomberg kirjutas, et Ukraina loodab läbirääkimistega kursis olevate ametnike sõnul jõuda fondiga alustavale kokkuleppele juba neljapäeval. Lepingu peab veel ratifitseerima fondi juhatus.

Kokkulepe järgneb viimase kahe nädala jooksul peetud aruteludele selle üle, kuidas Kiiev saaks oma tegevust rahastada, kui USA kongressiga seotud rahastust ei saada. Plaanid, mille eesmärk on näidata, et Ukraina suudab jätkata oma võlgade teenindamist, hõlmavad kodumaiste võlakirjade müügi laiendamist, maksude tõstmist ja kulutuste kärpimist.

Kui USA kongress ei kiida sel aastal Ukrainale rohkem kui 60 miljardi dollari suurust abi heaks, siis saab Rahvusvahelise Valuutafondi rahast tõenäoliselt Kiievi suuruselt teine rahaline päästerõngas Euroopa LIidu toetuste ja laenude järel.

Valuutafondi töötajate meeskond eesotsas selle juhi Gavin Grayga hindas, kas Ukraina on laenusaamise tingimused täitnud. Meeskond lõpetas oma töö ja teeb ilmselt neljapäeval Washingtonis selle kohta avalduse.

Ukraina vajab 2024. aastal veel 42 miljardit dollarit välisrahastust, nentis nädal tagasi Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor Kristalina Georgieva, kes loodab USA kongressi pragmaatilisele otsusele osaleda sellises toetuses.

“Ukraina on pälvinud rahvusvahelise üldsuse toetuse tänu väga nutikale tegutsemisele. Nad koguvad maksudeks 36 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Ma ei tea paljusid riike, kes oleksid sellise tulemuse saavutanud ilma sõjatagi. Nad vähendasid inflatsiooni 27 protsendi pealt viiele, taastasid kasvuväljavaated: praegu on kasv 4,5 protsenti,” ütles Georgieva usutluses meediakanalile CNBC.

Georgieva märkis, et kui partnerid sellise toetuse andmisest keelduvad, siis on oht kaotada kogu saavutatud edu. Fondi juht tervitas veebruari alguses Euroopa Liidu üksmeelset otsust eraldada Ukrainale 2024.–2027. aastaks 50 miljardi euro suurune abipakett ning märkis, kui oluline on Ühendriikide toetus.

“Loogika on üsna selge. Nagu paljud teised, on USA Ukrainasse investeerinud. Ameeriklased on pragmaatilised. Sa tahad oma investeeringult tulu saada. Ja investeeringu tasuvus tähendab, et Ukraina säilitab ja parandab oma positsiooni. Seega ma loodan, et see pragmatism viib õige otsuseni,” avaldas tegevjuht lootust, et USA kongress kiidab Ukraina toetamise heaks.

Georgieva rõhutas, et fondi seisukohast ei võitle Ukraina, kes võitleb rahvusvahelise korra ja suveräänsuse austamise eest, tegelikult mitte ainult enda, vaid ka selle eest, et maailm muutuks kõigi jaoks stabiilsemaks ja paremaks äri ajamise kohaks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 407 240 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

– tankid 6 523 (+7);

– jalaväe lahingumasinad 12 373 (+35);

– suurtükisüsteemid 9867 (+41);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 997 (+5);

– õhutõrjesüsteemid 680 (+2);

– lennukid 339 (+1);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7596 (+36);

– tiibraketid 1903 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 924 (+63);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1566 (+8).

Lõpetuseks võib öelda, et Venemaa kasutamine veristes rünnakutes Põhja-Korea rakette on äärmiselt murettekitav ja võib kujutada endast suurt ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. See näitab Venemaa võimetust järgida rahvusvahelisi norme ja reegleid ning seab kahtluse alla nende usaldusväärsuse rahvusvahelisel areenil. Samuti kutsuvad sellised teod üles rahvusvahelist kogukonda tõsiselt kaaluma meetmeid, mis tagaksid rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku tagamise ning kaitseksid demokraatlikke väärtusi kogu maailmas. Ehkki keeruline, on oluline, et rahvusvaheline kogukond saaks kokku ja otsustaks, kuidas sellistele tegevustele reageerida.