Keskfraktsioon on esimehe valimisega ummikus | Eesti

Tere tulemast Eesti uudiste maailma! Keskfraktsioon on hetkel esimehe valimisega ummikus ning poliitilised pinged on kasvamas. See olukord on tekitanud palju spekulatsioone ja arutelusid üle kogu riigi. Keskfraktsiooni tulevik ja poliitiline suund on suure hooga arutelu all ning sellel võib olla sügavalt mõju kogu riigi poliitilisele maastikule. Oleme valmis jälgima selle olukorra arengut ja süvenema selle keerulisse poliitilisse pöörisesse.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei saa veel valida endale uut esimeest, kuna esmalt on vaja viia sisse muudatused komisjonides, ütles fraktsiooni praegune aseesimees Andrei Korobeinik. Tema sõnul ootab ta lahendust riigikogu esimehelt Lauri Hussarilt (Eesti 200).

“Me arutasime fraktsiooni juhatuse teemat erakonna juhatuses, aga me ei saa valimisi teha, sest ühtegi uut liigutust ei ole toimunud. Ma olen arutanud seda teemat Lauri Hussariga. Ta ütles, et fraktsioonitute saadikutega peetakse läbirääkimisi, aga ta ei täpsustanud, et millal need läbirääkimised võiksid võiduka lõpuni jõuda,” ütles Korobeinik ERR-ile.

Pärast Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe ja Ester Karuse lahkumist Keskerakonnast ja liitumist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga said neid riigikogus fraktsiooni mitte kuuluvad liikmed. Tõenäoliselt hakkavad nad siiski oma otsustes ja hääletustest toetama koalitsiooni.

Korobeinik pelgab, et Hussar võib tõlgendada olukorda selliselt erakonda vahetanud liikmed ei ole koalitsiooni esindajad.

“See jällegi on kogu eelneva praktikaga vastuolus. Ma loodan, et see ikkagi jõuab ühe või teise lahenduseni. Ma saan aru, et koalitsiooni jaoks on see olukord üsna mugav. Ma siiski ei usu, et nad siiralt tahavad võtta kõik olulised komisjonid täielikult enda kontrolli alla. Neil on niikuinii häälte ülekaal. Ma ei usu, et nad ei huvitu üldse opositsiooni arvamusest,” sõnas Korobeinik.

Korobeiniku sõnul on Keskerakonnal nende otsustega kiire. “Meil on olulised komisjonid, kus meil esindust üldse ei ole. Me ootame Aleksandr Tšaplõgini üle viimist sotsiaalkomisjoni, mis on meil hetkel täiesti katmata. Meil on ka olukord, kus rahanduskomisjonis on nii esimees kui ka aseesimees koalitsiooni esindajad, mis on parlamentaarse tavaga vastuolus,” rääkis Korobeinik.

Korobeinik ise on rahanduskomisjoni liige.

Korobeinik loodab Lauri Hussariga uuesti rääkida ülejärgmise nädala esmaspäeval. “Sel nädalal ei toimu enam midagi, järgmine nädal on istungivaba. Ma väga loodan, et peale seda hakkab jää liikuma,” sõnas Korobeinik.

Hussar: keskfraktsioonil ei ole esimehe valimisel mingeid takistusi

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles ERR-ile, et kui Keskerakonna fraktsioon sooviks, siis võiksid nad omale uue esimehe kasvõi kohe ära valida.

“Keskerakonna fraktsiooni esimehe valimist ei takista täna küll mitte midagi. Nad võivad Keskerakonna fraktsiooni esimehe valida ära kohe täna. Siin kindlasti mingeid takistusi ei ole,” sõnas Hussar.

“Mis puudutab komisjone, siis kuna riigikogus on tekkinud märkimisväärne hulk fraktsioonituid saadikuid, siis komisjonides on toimunud juba liikumisi. Fraktsioonide vahel ja riigikogu juhatuse ning fraktsioonide vahel praegu käivad läbirääkimised selleks, et oleks tagatud mitmed põhimõtted ja üks põhimõte on seotud ka sellega, et kuidas oleks tagatud poliitiliste jõudude proportsionaalsus komisjonides,” rääkis Hussar.

Samuti peab Hussari sõnul riigikogu juhatus hindama ka komisjonide töövõimet.

Rääkides Tanel Kiigest, Jaak Aabist, Andre Hanimäest ja Ester Karusest, ütles Hussar, et riigikogu töö- ja kodukorra seaduse järgi ei saa neid koalitsiooni saadikuteks kuidagi pidada.

“Koalitsiooni moodustavad täna Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni saadikut. Ja fraktsioonitud saadikud ei ole ju täna ka formaalselt koalitsiooni osa, nende allkirja ei ole ka koalitsioonileppel ja seetõttu on väga keeruline neid käsitleda loomuliku koalitsiooni osana,” rääkis Hussar.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Keskfraktsioon on jõudnud ummikseisu esimehe valimisel. Kandidaatidele antud hääled on üsna tasavägised ning ükski neist ei suuda saavutada selget enamust. See viitab sellele, et erakonna sees võivad olla sügavamad lõhed ja erimeelsused. Ühtlasi tuleb arvestada, et selline olukord võib mõjutada ka erakonna võimekust ja ühtsust poliitilise jõuna. Sellegipoolest on oluline jätkata dialoogi ning leida kompromiss, mis võimaldaks fraktsioonil oma tegevust tulemuslikult jätkata.